Page 91 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 91
2002.aastal tuli Mainori Tallinna keskuse õppedirektoriks Margarita
Aleksejeva. Kevadel oli Mainori kooli järele jäänud vaid käputäis tuden-
geid ning uue õppedirektori pea kohale kerkisid rängad murepilved.
MargarIta
alEKSEJEVa
„Koolis töötasid sel ajal fantastilised inimesed, kuid nad ei saanud
täpselt aru, kuidas kooli asju korraldada. olin eelnevalt 23 aastat töö-
tanud tallinna Majanduskoolis. Mõnda aega töötasin nii ühes kui tei-
ses õppeasutuses. Sügisel 2002 oli lahendamist vajavaid probleeme
palju. Mida teha äsja vastu võetud 700 üliõpilasega? Kust saada õp-
pejõude? Õnneks olid mul alles vanad sidemed ja tuttavad. nemad
päästsid meid hädast. teiseks mureks oli ruumide rent. olime küll
suure Mainoriga sama katuse all, kuid maksime emaettevõttele päris
korralikku üüri. tuli hakata mõtlema päris oma koolihoone peale.“
Suureks üllatuseks paljudele oli lastekooli lõpetamine ja vahepeal
MMK-ga liidetud Eesti Hotelli- ja Turismi kõrgkooli ehk EHTE-kooli taga-
simüük, milles juhtkond ei näinud erilist mõtet. Arenevat kooli maha müüa
polnud ilmselt kõige otstarbekam. Selles valdkonnas rakenduskõrgharidu-
se pakkumine oleks olnud ajastu kontekstis igal juhul edumeelne.
MargarIta
alEKSEJEVa:
„Mainori kõrgkooli esimesed rakenduskõrghariduse õppekavad olid
väga head. Selliste kavade järgi õppeprotsessi korraldada oli väga in-
novaatiline. ning ääretult mugav täiskasvanud õppuritele. omajagu
mugavaks tegi õppurite jaoks õppimise ka regionaalne printsiip. Kui
üldõpe toimus õppekeskustes, siis erialaõpe – logistika, finantsjuhti-
mine, kinnisvaraarendus jne –tallinnas. See oli ka üliõpilastele huvitav
– kord kuus käia suures linnas õppimas. Süsteem õigustas end igati.“
2002–2003: eCinori visiooniplaan 89