Page 109 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Milliseid muutusi on ühistusse toonud ajafaktor?

Omajagu põnev on meenutada kunagisi aegu, mil töötati hoopis teistmoodi.
Arvutite ajastu oli alles mägede taga ja kogu arvepidamiseks oli ainus vahend
arvelaud, mida pilkamisi ka „idioodi ajudeks“ või „lollikandleks“ kutsuti.
Kontoreid raginaga täitev arvemasin Felix, mida mõned ka suure sotsialistliku
vastuluuraja Džerzinski pilkamiseks Felix Edmundovitšiks kutsusid, tähistas
juba arvepidamise jõudmist uuele tasandile. Ent tol ajal osati hästi ka peast
arvutada! Kahjuks on viimatinimetatud oskus tänase pealekasvava põlvkonna
jaoks juba suhteliselt mittevajalik ning pealegi ammu moest läinud. Minul on
aga kodus nonde vanade aegade meenutuseks olemas nii väike arvelaud kui
ka lükati, millega sai samuti arvutamist lihtsustada. Mil moel küll, seda on
muidugi raske meeldegi tuletada.
Nagu igal pool, on ka „Võiroosis“ olnud kergemaid ja raskemaid aegu. Kun-
agi sai siit ülimaitsvaid väikesi saiakesi, ent enam mitte. Järsku tekkis saiakeste
pakkujaid ümberringi teisigi ning ühel hetkel polnud nende valmistamine
„Võiroosis“ enam otstarbekas. Meie suurepärane kondiiter jätkas koogikeste
ja tortidega veel mõnda aega, ent avardunud kaubandusmaailm ja teiste pak-
kujate pealetung sundis nendegi toodete valmistamisest peagi loobuma. Kon-
diiter koondati ja sellest on mul veel tänagi kahju. Aga majandusseadusi ei saa
muuta ning kahjumlikult kaubelda pole ka tarbijate ühistu eesmärk kunagi
olnud. Veel hiljaaegu räägiti ka „Võiroosi“ suisa taevaliku maitsega salatitest,
ent kahjuks pole nüüd enam tööl ka salatikokka. Kokkadest on üldse puudus
ning head ja väga head kokad on juba kulla hinnas.

Mis on hea toitlustamise eeldusteks?

Toitlustustöös on oluline kaal parimatel retseptidel. Ja põhimõttel, et ko-
katööd tuleb teha südame ja armastusega. Just nende printsiipide järgi
töötame „Võiroosis“ tänagi. On veel üks asi, mida ei saa siinkohal unustada
– räägitakse, et „Võiroosi“ toidud maitsevad kangesti koduste toitude moodi.
Võib-olla seepärast, et „Võiroosis“ ei lisa me salatitele mingeid kalleid eksoot-
ilisi kastmeid, vaid valmistame need kõige tavalisema hapukoore ja majoneesi-
ga. Tõsi, viimaste arvelt me ei koonerda.
Räägitakse, et „Võiroos“ ongi just eriti kuulus oma salatite ja seljanka poolest.
See võib küll tõsi olla. Näiteks üks abielupaar teeb Raplast läbi sõites alati
meie kohvikus peatuse, et nautida siin valmistatud seljankat, mis olevat nende
arvates Eesti parim.

Kuidas seatud plaanidega ka toime tullakse?

Alati võiks ju sööjaid rohkem olla, et suuremat kasumit teenida. Lisaks valm-

107