Page 114 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

jõudma kaubale õigeaegselt hinnasildid lisada, samuti peame jälgima, et
kaupade saadavus vastaks nõudmisele jms. Kõik on meil siiski lõpuks paika
saanud ja viimased kuud on ka käibenumbrid hüppeliselt tõusnud. See eeldab
ka kauplusejuhatajalt oskust töötajaid stimuleerida, kas või hea sõnaga. Ja kui
meie kollektiiv hommikuti rõõmsalt üksteist tervitab ja naearatab, siis on see
juba suur võit. Minu kui kaupluse juhataja jaoks on suur asi seegi, kui aeg-ajalt
tulevad endised töötajad, kes vahepeal kas haiguse või mõne muu inimliku
põhjuse tõttu töölt lahkunud, ning uurivad, kas saaksid taas endisele kollek-
tiivile appi tulla. Loomulikult on mul alati heameel neid taas meie kollektiivis
näha.
Kauplusejuhataja pole lihtne amet. Vastutada tuleb nii poe hea käekäigu kui
ka töötajate eest.
Kui ma „Kase“ kaupluses alustasin, oli seal ruumiga väga kitsas. Ruumi oli nii
vähe, et osa kaupu tuli koguni õues hoida, taara ladustamiseks oli konteiner
ja poes riiulite vahel transpordivahendiga liikumine nõudis rallisõitja oskusi.
Läbimüük aga kasvas kõigele vaatamata järjekindlalt. Kaupluse juhatajana li-
htsalt pidin kõik küsimused positiivselt lahendama.

Kas kõigest tehnikumis õpitust on müügitöös ka kasu olnud?

Vene-aegsed GOST-id ja kvaliteedinõuded on tänase päeva vajadusi silmas
pidades muidugi tühja jooksnud. Ka kaubatundja elukutset ei vajata enam,
tollase haridusega tuli tegelikult asuda juba kas väiksema poe juhatajaks või
suurema poe asejuhatajaks. Aeg on teinud sel alal märkimisväärseid korrek-
tiive – neist, kellega omal ajal kaubatundjatena lõpetasime, on kaubandusse
tööle jäänud vaid üksainus... Aga mina igatahes jätkan omal ajal valitud alal.

Kuidas näiteks saada lahti juba pikka aega seisma jäänud kau-
bast?

Ikka traditsiooniliste meetoditega – 50 % allahindluse silt, uus atraktiivne
koht inimeste tavapärasel käiguteel... ja küll see läheb! Kaupluse juhatajal tu-
leb igasuguseid müüginippe kogu aeg välja mõelda. Mõni päev on neid nippe
mitu, mõni päev küll mõtlen mõnele uuele võttele, aga tegudeni lihtsalt ei
jõua. Aeg-ajalt on kauba paremaks realiseerimiseks ka ühistult toetust vaja,
näiteks külmikuid juurde saada. Jahutatud kauba poolelt oleme praegu Rapla
Konsumiga võrreldes tunduvalt kehvemas seisus.

Kuidas Kohilas konkurentsiga lood on?

Grossi pood ongi sisuliselt Konsumi ainsaks konkurendiks. Aga ega meil pole
põhjust karta. On üks ilus ütlus – mitte meie ei pea teiste järgi joonduma,

112