Page 22 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

-masinad, jõusöödad), ülejäänud
50 % aga isiklike tarbekaupade
ning toiduainete müük. Toidu-
ainetest moodustasid sel ajajärgul
enimostetud kaubagrupi suhkur,
jahu ja heeringas. Suhteliselt mar-
ginaalne oli maaühistutes pudu- ja
moekaupade müük.
Ühisuse 25. juubeliaastaks 1929
kokkuvõtteid tehes oli rahu-
loluks selgelt põhjust. Läbi oli
Harukauplus nr 3 Keavas tuldud porist ja mülgastest, tulest
ja veest ning mitte üksnes kuida-
giviisi püsima jäädud, aga selgelt
kasumlikkuse teele jõutud. Aas-
tate 1921 – 1929 võrdluses oli
kaupade läbimüük tõusnud 4,6
korda. Laoseis protsentuaalselt
läbimüügilt oli 1927. aastal vaid
14,4%, mis oli tunduvalt parem
ka üleriigilisest samast näitajast
(19,3%). Järgmine aasta oli aga
nimetatud näitaja veelgi parem –
Laadapäev Raplas 1930. aastail 13, 1 %! Laos seisis kaup 1927.
aastal 53 ja aasta hiljem üksnes
48 päeva, samal ajal kui riigi kes-
kmine oli koguni 70 päeva. 1928.
aastal moodustas Rapla ühisuse
omakapital juba 47,2 % bilansilis-
est väärtusest, kusjuures üle riigi
oli sama näit vaid 23,9%. Laenata
eelistati oma liikmetelt, mitte aga
väliskapitalilt, mis näitas ka Rapla
Tarwitajateühisuse liikmete suurt
usaldust oma ühisuse vastu. Rapla
Rapla Tarvitajate Ühisuse „äriseis“ ühistegelaste osamaks oli suhteli-
ehk bilanss 1928. aastal selt kõrge – 50 krooni, kuid selle
maksmist ei nõutud kohe ning seda lubati koguda ostudelt ja osakasumist.
1929. aasta lõpul toimunud tarvitajate ja majandusühingute kongressil nen-
diti, et aasta oli igati edukas. ETK läbimüük oli sel aastal 21 miljonit krooni,
ühingute läbimüük aga veelgi suurem – 34,8 miljonit. Keegi ei osanud siis veel
arvata, et järgnevad majandusliku kriisiaastad, mil käive langeb ligi kaks korda.

20