Page 17 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 17

ini esirinnal. Ta kuulus ühes Paide, Wõhma, Wändra ja Wiljandi ühisustega
       kitsarööpalise raudteeäärse sisseostu ringi. Ja kui suvel rattal tuli Raplast läbi
       sõita, kassamemorial kui kaitsekilp seljas, ja minna Märjamaa sihis uuele ühi-
       susele tarkust õpetama, siis puhkasid heameelega jalgu Rapla südames pika
       hoone ees, kus tuksus Rapla Tarwitajateühisuse süda.
        Ja ühisuse süda on kogu aeg tugevalt tuksunud...“
       Ju siis pidi kõrvaltvaaatajalegi midagi ühistu tegutsemistest olulist meelde jää-
       ma, et nähtut sedavõrd luuleliste ridadega kirjeldada.
        1918. a tegutses Eesti Vabariigi territooriumil ühtekokku 136 kaubandusühis-
       tut.Konkurentsis erakaubandusega osa neist ühines. Tekkis mitu suurt ühistut
       nagu Tartu majandusühistu, Võhma majandusühisus jmt.
       Alates 1918. aastast nihkusid Rapla ühisuses aga asjad järjekindlalt paremuse
       poole.  Liikmed  naasid  sõjaväljadelt,  juhatusse  valiti  ärksamaid  ja võimeka-
       maid ühistegelasi ning 1926. aasta lõpuks oli ühisuse liikmete arv tõusnud
       juba 579-ni. Tõsi, mõneti võis pidada liikmete hüppelise kasvu põhjuseks ka
       liikmete eesõigust suhkru ja soola saamisel, ent nood „suhkru- ja soolaühin-
       gu liikmedki“ jõudsid peagi selgemale äratundmisele ühistegevuse vajalikkuse
       osas ning jäid ühisuse liikmeteks ka nn „normaalaegade“ saabudes.
       21.03.1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu „Seltside, ühisuste ja nende lii-
       tude registreerimise korra“ seaduse. Selle põhjal sai asutatav selts või ühisus
       tegevusloa ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem asu-
       tatud seltsid ja ühisused pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahu-
       kohtus. 2.maist 1919 kehtestati Eestis ametliku maksevahendina Eesti mark,
       millega asendati käibel olnud Vene, Soome ja Saksa margad ning riigiobligat-
                                                               sioonid.  Margad
                                                               jäid  kasutusele
                                                               kuni      aastani
                                                               1928, mil tuli käi-
                                                               bele Eesti kroon.


                                                               1919. a võeti Ees-
                                                               ti Tarvitajateühi-
                                                               suste      Liidu
                                                               nimetuseks  Eesti
                                                               Tarvitajateühisuste
                                                               Keskühisus
                                                               (E.T.K.). Mõnin-
                                                               gase arupidamise
                                                               järel     loobuti
                                                               varsti  ka  punk-
                    Esimese 15 tegutsemisaasta bilanss         tidest täheühen-

                                                                             15
   12   13   14   15   16   17   18   19   20   21   22