Page 13 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

1908. aastal seetõttu kaubanduslikku tegevust siiski ei toimunud, ent 3.jaan-
uaril 1909 avati pood taas. Ruumid poe tarvis üüriti seekord Alu mõisnikult.
Uue ärijuhiga, kes oli ise samuti ühisuse liige, otsustati leping sõlmida aga
hoopis iseäralikel tingimustel: Nimelt lubas ühistu ärijuhiga jagada kivisöe,
põllurammu ja soola müügikasumi pooleks, ülejäänud kaupadelt aga määra-
ta ärijuhi töötasuks 4 protsenti läbimüügist. Ülikasumlikud nimetatud tingi-
mused siiski polnud, kuna uut ärijuhti kohustati selle raha eest ka vajalikud
teenijad palkama ning ühistu valitud kassapidaja eest veel 200 rubla ühistule
tagasi maksma. Ilmselt oli kauplemiskokkulepe siiski üldjoontes vettpidav,
sest aasta lõpuks saadi 448 rubla kasumit ja ühistu liikmete arv oli kasvanud
167-ni. Aja kohta suhteliselt korralik kasuminumber oli hinnatavam koguni
seetõttu, et 1909. aasta lõpul oli ühistu laod jäänud silma pikanäpumeestele,
kes viisid sealt ära üle 800 rubla eest mitmesugust kraami. Paraku jätkus Rapla
Tarvitajate Ühisusel kergendust vaid aastaks, kuna 1910. astal polnud sama
ärijuht enam nõus samadel „normaalsetel“ tingimustel lepingule alla kirjuta-
ma. Lisaks avastati hilisemal revideerimisel taas pea 1000rublane puudujääk,
millest lahkuv ärijuht oli nõus enda kanda võtma vaid 300 rubla. Ja uut ärijuhti
polnud üldsegi kerge leida.
1910. aasta lõpuks olid esimese poolaasta kahjud kaetud ning enam kui 200
rubla ülejääkigi teenitud. Vahepeal suletud kingsepatöökoja asemel oli taas
avatud ka rätsepa töötuba.
Suur kuluallikas oli ühisuse maja, mille eest maksti renti koguni 720 rubla
aastas. Üha laieneva tegevuse ja ootamatult järsult tõusnud kasuminumbrite
tõttu otsustas ühisuse juhatus alustada läbirääkimisi hoone pärisomandiks
ostmise üle. Varsti saadigi mõisaga kaubale ning 1911.aasta 26.juuni pea-
koosolekul otsustatigi maja ära osta. Peamaja ning seda ümbritsevate hoonete
ja 1200ruutsüllase krundi ostuhinnaks lepiti kokku 10 000 rubla, mis tuli tasu-
da hiljemalt 1913. aastaks. Muutmaks kauplemist tulevikus veelgi tasuvamaks,
seadis ühisus tingimuseks, mille järgi endise Alu ja Rapla mõisaomaniku Lil-
ienfeldi järetulijad ei tohtinud järgmised 10 aastat oma mõisamaadel uusi kau-
plusi ehitada ega väljastada nende ehitamiseks lubasid.
1911. aasta lõpul avati Raikkülas ühisuse harukauplus ning 1912. aasta al-
gul Kodilas 500 rubla eest omandatud majas teinegi harukauplus. Laiahaar-
deline majandustegevus tõi ka oodatud tulu: 1912. aasta lõpuks oli kaupade
läbimüük 92 000 rubla ja kasum 390 rubla. Ühistu nimetati ümber Rapla
Kaubatarvitajate Ühisuseks. Kuid tõsisasi, et aastad pole vennad, kehtis täiel
määral ka Rapla ühisuse puhul.
Kogu Eestis asutati ühistuid eriti aktiivselt aastail 1907 –1912. 1913. a te-
gutses Eestimaal 135 kaubandusühistut, suurem osa neist maal. Rapla ühistus
lõpetati 1913. aasta (halb aastanumber ka tagatipuks!) enneolematult suure
puudujäägiga – 4432 rubla! Peamiselt tekkis see Raikküla harukaupluses ilm-
nenud segaste majandusasjade tõttu. Mitmed Raikküla ühisuse liikmed astusid

11