Page 10 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Esialgu otsustati toidu-
aineid müüa ainult os-
tuühisuse liikmetele, kuna
raha oli vähe ja puudus
korralik ruum nende
hoidmiseks. Kõigele li-
saks andis niiviisi ka pat-
endi võtmisest ja sellega
seonduvate kõrgete mak-
sude tasumisest kõrvale
Mihkel Rütmani majas Laadamäel avati hiilida. Kuna kesk Rapla
kaubaladu 10.mail 1904 alevit polnud sel ajal leida
ühtki renditavat pinda, üüriti need kahe rubla eest
kuus hoopis ühisuse liikmelt, limonaaditööstuse ja
õllelao omanikult M.Rütmanilt. Laadamäel asuva
kaubalao juhatajaks jäi M.Rütman ise. Muuhul-
gas andis mees ühisusele kasutada ka oma kaa-
lud. Kaubaladu otsustati avada sama aasta 10.mail.
Osamaksude kogumine oli alanud juba varem ning
kogutud raha pandud ka tähtajalisele hoiusele, mis
pidi juba kopsakamana välja võetama alles mõni
päev enne kaubalao avamist. Tõsist arupidamist
oli algul ka hinnakujunduspoliitika üle. Küsimus
oli selles, kas kehtestada hulgi ja odavalt ostetud
kaupadele võimalikult madalad ning tarbijasõbrali-
Ühisuse esimene ärijuht kud hinnad või hoopis nö „parajad hinnad, et aasta
Mihkel Rütman lõpul ka diividendiks midagi üle jääb“. Lõpuks ot-
sustati keskmiste hindade kasuks. Mihkel Rütma-
ni juures Laadamäel oli kaubaladu avatud seejärel
vaid neljapäeviti ja pühapäeviti kolm kuni neli tun-
di päevas. Kuna ühisuse põhikirja järgi ei tohtinud
aga laojuhataja olla samaaegselt juhatuse liige, vi-
idi ladu hiljem M. Rütmani palvel teise juhatuse
liikme, G.Voogase kuuri ning laojuhatajaks valiti
Joosep Maksim, kelle palgaks määrati 2 protsenti
läbimüügist. Igatahes läksid ostuühisuse asjad see-
peale kiiresti ülesmäge ning aasta lõpuks oli ühi-
suse liikmete arv suurenenud 38-ni. Kuid kõige
olulisem oli reaalne vastuhakk erakaupmeeste hin-
nakujundusdiktaadile. Kui ühisus müüs heeringat
Rapla Tarwitajate Ühisuse
esimene esimees 8 kopikat nael, siis erakaupmehed küsisisd silma-
G.Voogas gi pilgutamata tervelt kolmandiku rohkem ehk 12

8