Page 8 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 8

Inglismaa eeskujul tekkisid tarbijateühistud ka teistes maades. Venemaa es-
       imene tarbijateühistu asutati 18.novembril 1864 Permi kubermangus. Mas-
       silisemalt  hakkas  Venemaal  tarbijateühistuid  tekkima  19.  saj  lõpul  ja keis-
       ririigi lõpuks  oli tarbijate ühistegevusliikumine  võrdlemisi  laialt levinud.
       13.05.1897  kinnitas  siseministeerium  ka  tarvitajate ühisuse  tüüppõhikirja.
       Balti  kubermangudes  asutati esimene  tarbijaühistu 1865.  a Riias,  1866.  a
       asutasid kohalikud sakslased oma tarbijaühistud ka Tallinnas, Tartus ja Pär-
       nus, kuid eestlased nende liikmeks ei astunud. Või ei lubatud neil liituda.
       Eesti ühismajandustegevuses domineerisid 1870. a-test kuni sajandi lõpuni
       põllumeeste seltsid, kes muu tegevuse kõrval arendasid ka kaubanduslikku
       tegevust. Põllumeeste seltside kaudu alustati ka esimeste ühiste  ostu-müüg-
       itehingutega. Eriti laialdaselt tegeldi äriga Pärnu Põllumeeste Seltsis. Suure-
       mate põllumajandusseltside  juurde  tekkisid  peagi  ka pidevalt tegutsevad
       kaubandusosakonnad,mis  hiljem  muutusid  enamasti  iseseisvaiks  majan-
       dusühistuiks.
       Esimesed rahvuslikud tarbijateühistud asutati 1902. a Antslas ja Sindis, 1903.
       a asutati ühistud Kolga-Jaanis ja Raplas (viimase põhikiri kinnitati küll alles
       1904. a) jm.


                                   Rapla vallakirjutaja J.Maksimi  eestvedamisel
                                   koostatigi 1903. aastal teiste seltside dokumen-
                                   tatsiooni eeskujul, kuid siiski täiesti „oma mõtte
                                   järele“ iseseisva  ühisuse  põhikiri  ning  saadeti
                                   see  kinnitamiseks  Eestimaa  kubernerile.  Loo-
                                   davat ühistut nimetati tollal Rapla Ostu-  ja
                                   Müügi Ühisuseks. Kinnitus viibis viimase tööga
                                   hõivatuse tõttu kuni 11.veebruarini 1904, kuid
                                   siis sai Raplamaa ajaloo üks tähtsaim paber si-
                                   iski vajalikud pookstaavid  alla ning  ühistuline
                                   tegevus võiski alata. 4. aprillil 1904 peeti Rap-
                                   la vallamajas  kaheksateistkümne  asutajaliikme
                                   osavõtul  loodud  ostuühisuse  esimene  pea-
           Rapla vallakirjutaja    koosolek. Peamine eesmärk oli müüa ühisuse
       Joosep Maksimi eestvedami-  liikmetele  kaupu  erakaupmeestest  soodsa-
       sel koostati iseseisva ühisuse   malt. Vastloodud  ostuühisuse  juhatussse  valiti
                 põhikiri          G.Woogas  esimehena,  M.  Rütman  abiesime-
       hena, K.Soone kassapidajana, H. Martinson kirjatoimetajana, J. Maksim ja
       A.Erma. Ülejäänud asutajaliikmed olid  J. Pits, J. Uustalu, J. Rosimanus, T.
       Reimann, M. Hergauk, H. J. Saariste, J. Viikberg, Juh. Eslas, Joh. Timberg,
       J. Uudelt,  J. Staub ja  T. Uus. Täpsuse huvides olgu kirja pandud, et Rapla
       Tarvitajate Ühisus, mida algul nimetati Rapla Ostuühisuseks, kasvas samuti
       välja Rapla Põllumeeste Seltsist.

       6
   3   4   5   6   7   8   9   10   11   12   13