Page 12 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Algselt töötas ühistu juures ka kingsepatöökoda ning hiljem ka rätsepatööko-
da. Rõivaid valmistati nii kaupluse jaoks kui ka tellimise peale.
1905 /1906 olid Eestis nii poliitilises kui ka majanduselus keerulised ajad.
Mitte ainult mõisu ei põletatud ja röövitud, halvasti käis ka paljude ühistute ja
seltside juhttegelaste käsi. Mõnel pandi kodule tuli otsa, mõni mõisteti koguni
tagaselja surma. Ohtude eest tuli ka mõnel Rapla Tarvitajate Ühisuse liikmel
hoopis välismaale põgeneda. Joosep Maksim põgenes Taani, Jaan Lensman
Soome, Hans Martinson Lääne-Euroopasse. Kõik see tekitas kaost ka ühis-
tuliikumises. Ärijuhid vahetusid sageli, nendega ei tehtud kindlamaid lepin-
guid, mistõttu neil puudus ka suurem vastutus. Kuna vahepeal oli lubatud
võlgumüük, tekkis raskusi võlgade kättesaamisega. Lahkunud ärijuhid ise ei
kavatsenud samuti võlgu müüdud kaupade eest tasuda. Sageli olid nood äri-
juhid kellegagi ühistuliikmetest ka sugulusvahekorras, mis oli samuti suureks
korruptsiooniohuks.
1906. aastal üüriti kelleltki erakaupmehelt uued kaupluseruumid ning too-
sama mees võeti tööle ka ärijuhina. Vaid napi aastaga suutis mees tekitada
1000rublase puudujäägi, mis tollases mõistes oli küllaltki arvestatav summa.
Võrdluseks sobib siinkohal 1905. tegevusaasta puhaskasum, milleks oli ük-
snes 429 rubla 95 kopikat... Nimetatud 1000rublane puudujääk jäigi segastel
asjaoludel tollelt „ärijuhilt“ välja nõudmata, ent Rapla Ostuühisus jäi saadud
kahjule vaatamata püsima. Mõnegi teise Tarvitajate Ühisuse käsi ei käinud
analoogsetel asjaoludel kaugeltki nii hästi ja nad lõpetasid pankrotiga.

Kauplusehoone aastal 1906

10