Page 15 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Parandamaks ühistegevuseks vajalikke oskusi otsustati Tartu Eesti Põllu-
meeste Seltsi häälekandja Põllutöölehe lisana hakata ilmutama ka Ühiste-
gevuslehte. Selles anti nõu mitmesuguste ühistegevuslike eksisammude väl-
timiseks, puuduste kõrvaldamiseks kaubandusühingutes jne. 1911. aastast
ilmus leht juba iseseisva kuukirjana, mida toimetas hilisem ETK asutaja ja
väljapaistev riigimees Juhan Kukk. Nõuannete jagamist ühistegevuse pare-
maks korraldamiseks peeti tol perioodil väga tähtsaks. Sel eesmärgil asutati
1913. aastal ka Ühistegevuse Nõuandmise Büroo. Kuna viimasel polnud aga
juriidilist staatust, asutati 1915. aasta algul Eesti Ühistegevuse Edendamise
Selts, mis ei muutnud küll büroo tegutsemistaktikat ega eesmärke, kuid see-
eest omas nüüd juriidilist staatust. Kahjuks puudus endiselt keskne kaupade
sisseostukoht, mistõttu üritati nimetatud puudust endiselt korvata kaupade sis-
seostu ringkondade loomisega. Jahu ja suhkru tellimiseks vagunikaubana oli
juba 1909. aastal moodustatud Viljandi-Türi-Paide osturing sealse kitsarööpal-
ise raudtee äärde. Põhilisteks ühisostu kaupadeks olidki sel perioodil jahu ja
suhkur, sool ja heeringas. Ent korralikku keskühistut ei õnnestunudki tarvita-
jate ühisustel vaatamata korduvatele katsetele enne 1917. aastat luua eelkõige
Vene valitsuse vastuseisu tõttu. Kuna I maailmasõja ajal tunti üha rohkem
puudust tarbekaupadest, muutus tsaarivalitsus küll ühistegevuse edendamise
suhtes mõnevõrra leplikumaks, ent loodetud läbimurret see siiski kaasa ei
toonud. Alles tsaari kukutamise järel 1917. aasta veebruaris võttis Ajutine Val-
itsus kuu hiljem vastu rahvusvaheliselt kehtiva ühistegevuse seaduse. Esimese
keskühingu põhikiri kinnitati Ajutise Valitsuse siseministri käskkirjaga 4. april-
lil 1917, misjärel kutsuti kuu aega hiljem kokku Tallinna Tarvitajateühisuste
Liidu koosolek, millest võtsid osa seitsmeteistkümne tarbijateühistu esinda-
jad. Loodud Eesti Tarbijaühistute Keskühistu põhieesmärgiks oli luua ühine
kaupade sisseostukeskus. See vabastas ühistud vajadusest hoida maakondades
kohapeal suuri kaubavarusid ning ühtlasi kiirendas ka kaupade ringlust. Al-
ustati ka eksporttegevusega. Näiteks osteti kokku 100 000 puuda kartuleid ja
eksporditi need Soome, kust saadi vastu peamiselt põllumajandustarbeid.
Oluline päev oli Rapla Tarvitajate Ühisuse jaoks 2.mai 1916, mil Alu mõisni-
kult Rudolf Lilienfeldtilt osteti 825 tsaarirubla eest kinnistu Alu-Rappelis. See
tähistas ühistu jaoks sisuliselt uue ajaarvamise algust.
Veerandsada aastat peale Rapla Tarvitajate Ühisuse asutamist kirjutas Eesti
Ühistegelise Liidu juhataja K. Kornel järgmist:
„Esimest korda tutwunesin Rapla Tarwitajteühisusega paar aastat enne il-
masõda, kui ühistegevuse instruktorina kodumaad mööda ringi sõitsin. Selgi-
tasime inventuuri andmeid ja wististe tuli ka peakoosolekul kõneleda.
Sel ajal sammus meie ühistegeline liikumine alles oma esimest aastakümmet.
Sammus raskel ajal ja raskes õhkkonnas, kus Wene võimuvalitsus igasuguse
vähegi elawama ja laialadasema seltskondliku algatuse peale umbuskliku pilgu-
ga waatas. Juba sel ajal oli Rapla Tarwitajateühisus meie ühistegelise võitlusli-

13