Page 14 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

ühisusest välja, et seejärel hoopis iseseisvat ühistulist tegevust alustada. Hak-
kasid liikuma jutud, et Rapla Kaubatarvitajate Ühisus paneb peagi pillid kotti
ning kuulutatakse välja organisatsiooni likvideerimisprotsess. Ometi leidsid
ühisuse kindlameelsemad liikmed, et tegevust tasub siiski jätkata, omast käest
anti ühisusele laenu ning sedaviisi jõuti taas järjele. Võetud jätkamisotsust ei
kõigutanud ka järjekordne murdvargus, mis tabas Kodila harukauplust.
Pärast esimeste ühistute loomist tekkis vajadus ka ühiskaubanduskeskuse
järele. Keskust üritati luua juba 1910. a, kuid võimud olid sellele vastu.
I maailmasõja aastail asutati Eestimaal vaid üksikuid ühistuid. Tugevamad
ühistud tegutsesid sõja ajalgi suhteliselt edukalt, mis tagas ka tarvitajate ühis-
tute süsteemi püsimajäämise. I maailmasõja mõju ühistulisele tegevusele
Raplamaal oli aga kahetine.Ühisuse liikmete arv kahanes küll kiiresti ning
peatus 1917. aastal alles 53 peal, ent 1916. aasta kasuminumber oli siiski kor-
ralik – 6961 rubla. Sellest määrati 1014 rubla tagavarakapitaliks. Kahjuks oli
osa liikmeid niisama lahkunud, mõni oli jäänud sõjaväljale, mõni osamaksude
sissenõudmise eest hoopis kaugele maale pakku läinud. 1917. aasta lõpul to-
imus ka järjekordne murdvargus, sedapuhku koguni ühisuse peakaupluses.
Kahju oli suur – 1000 rubla. Ometi näis, et esialgu olid sellega ka pahandused
ühistu jaoks lõppenud.
Mõistagi polnud ühistegevuse algusaastad kerged. Mõni ühistu hävis kellegi
liigse kasumiahnuse tõttu, mõne hukus oli süüdi lihtsalt oskamatus.

Sellest tempelmargiga tõendatud kuluaruandest selgub, millele
ärijuht M.Rütman on kulutanud 9 rubla...
12