Page 28 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

kohale asusid Hanno
Rütmani sõnutsi ühisuse
vastavad ametiisikud.
See oli Eestile hea aeg –
põllumajandussaaduste
hinnad maailmaturul
kerkisid, Eesti talup-
idajad saavutasid edu
peaasjalikult ühistulise te-
gevusega. Tootmine-töö-
tlemine-turustamine
moodustas maaelus
kindlalt koos püsiva
Ühisuse peakauplus Raplas
arenguketi. Kaubatarvita-
jate ühingul oli nüüd ka oma piimatööstus. Tekkis arvestatav nõudlus uute
põllutöömasinate järgi. Loorehad, heinaniidukid, kartulivõtumasinad valm-
isid Tarvitajate Ühistu Koplis avatud laevatehase tsehhis. Samuti toodeti seal
Rootsist toodud osade baasil jalgrattaid. Ka Franz Krulli tehas hakkas samu-
ti põllutöömasinaid tootma. Edenes rahakogumine uue peakaupluse ehita-
miseks. Rapla ühistuhoone pidi tulema täpselt samale kohale, ainult et kol-
mekorruseline – esimesel kauplus ja kohvik, teisel raamatupidamine, juhatuse
tööruumid, ärijuhi korter ja külaliste toad, kolmandal teenistujate korterid.
Muide, tolleaegsete tavade järgi kuulus igale töötajale prii korter, küte ja val-
gustus.
1937. aastast hakkas ilmuma ka ühiskaubanduse arendamist ja vastavat selg-
itustööd kajastav ajakiri Ühiskaubandus. Selle viimane number ilmus 1940.
aasta augusti lõpul. Kuna erinevate tarvitajate ühisuste juures oli üle Eesti
loodud ka 41 naisringi, moodustati ETK juurde ühistegeliste naisringide kes-
ktoimkond.
Omatoodete müük moodustas viien-
diku ETK läbimüügist.1904. aastal
loodud Rapla Tarvitajate Ühingul oli
1937. aastal 626 liiget, kuus kauplust
ning oma pagari- ja piimatööstus.
Käibenumbreiks loendati samal aas-
tal 853 000 krooni.
1938. aasta algul näis taevas ühistege-
vuse edendajate peade kohal olevat
veel pilvitu. Ühistuline tegevus võttis
Raplas üha pikemaid samme ning oli
Ühistutes tekkis kolmekümnendail tõsine nõudlus ka põllutöömasinate järele.Eestis tootis
neid Franz Krulli tehas

26