Page 33 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

tavalt sellele tuli töö ümber korraldada NSV Liidus kehtinud tarbijate koop-
eratiivi põhikirja järgi.

1941. aasta 3.aprillil toimunud Kooperatsiooni Kongressil nimetati ETK üm-
ber ETKVLiks (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) ja selle struk-
tuur viidi vastavusse ENSV seadustega. Praegusel Rapla Tarbijate Ühistu ter-
ritooriumil asunud kooperatiivid kuulusid siis vastavalt Harju, Järva ja Pärnu
TKML-i koosseisu. ETK varad aga põhiosas säilisid. Nõukogude okupatsio-
oni ajal kaubandusühinguid ei natsionaliseeritud, kuid tarbijate kooperatsio-
oni üle kehtestati range tööliskontroll.
Loeme edasi algul mainitud almanahhi.
Nõukogude korra taaskehtestamine Eestis ja Eesti NSV vastuvõtmine NSV
Liitu lõid eeldused ja võimalused Eesti rahvamajanduse, sealhulgas ka tarbi-
jate kooperatsiooni sisu muutmiseks, tema rakendamiseks ainult töötava rah-
va teenistusse.
Lühikese aja jooksul viidi laialdastes rahvahulkades läbi suur selgitustöö, mida
juhtisid maakondlikud organiseerimisbürood.

Eesti NSV tarbijate kooperatsiooni I kongressil sai äsjasündinud ETKVL li-
saks põhiülesandele ka lisakohustuse tugevdada liitu tööliste ja talupoegade
vahel ning arendada majanduslikke sidemeid maa ja linna vahel. Loomulikult
toetas kõike seda ka põhjalik sotsialistlikest ideedest pakatav programm.
Programm nägi ette nii ETKVL-i liikmete arvu pidevat suurendamist ja
kaupluste võrgu väljaarendamist. Resoluutselt nõuti suurendada kooper-
atiivkaupluste kaudu müüdavate põhiliste toidu- ja tööstuskaupade koguseid.
Programmis nõuti ka laialdase tööstusliku tegevuse arendamist, põllumajan-
dussaaduste kokkuostu ja kalapüügi organiseerimist.
Almanahhi põhjal tundub nõukogude kaubandusime ulmelisena – juba mõne
kuuga suurenes kaubakäive enam kui kaks korda(!). Sama ajaga organiseeriti
lai sööklate ja kohvikute võrk ning avati mitmed elutarbelise teenindamise
ettevõtted, millega kodanlik tarbijate kooperatsioon polevat väidetavalt
üleüldse tegelnudki... 1940. aasta lõpul töötas ETKVL-i süsteemis 28 sööklat,
eraldi olid avatud toitlustuspunktid koolides, lastepäevakodudes ja ettevõtetes.

Seevastu võeti ETK-lt ära väga kasumlikult töötanud keemiatehas Orto, pabe-
rivabrik ja Kopli Metallitehased, ETK väiksemad tootmisettevõtted ning nat-
sionaliseeritud kingsepa- ja rätsepatöökojad allutati aga 1941. aasta aprillis asu-
tatud Tööstuskontorile, mis tegutses samuti ETKVL-i koosseisus. ETKVL-i
koosseisus töötasid siis ka Toidukaupade Keskbaas, Tööstuskaupade Kesk-
baas ja Transpordi-ekspluatratsiooni kontor.
Mõistagi valis töötav rahvas uusi sotsialistlikke kooperatiivseid organisatsioone

31