Page 38 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

varem, nimelt moodustati Eestimaa senisel kaardil nüüd koguni 3 oblastit –
Tallinn, Tartu ja Pärnu. Vastavalt sellele moodustati ka Tartu ja Pärnu oblasti
Tarbijate Kooperatiivide Liidud. Tallinna oblastiliitu ei moodustatud, see-
ga jäid Rapla ja Türi rajooniliidud edasi ETKVL-i koosseisu. Õnneks jäi ka
oblastite ajajärk Eestimaal lühikeseks. Töörahva pühaks 1.maiks 1953 need
likvideeriti. 11.novembril 1952 nimetati rajooniliidud ümber rajooni tarbijate
kooperatiivide liitudeks (RTKL). Rapla TKRL-is sai seega Rapla RTKL.
Peagi muudeti seegi nimetus ning Rapla RTKL-ist sai taas Rapla TarbijateKo-
operatiiv. Nimelt likvideeriti paljud rajooniliidud ning neile allunud tarbijate
kooperatiivid liideti rajooni tarbijate kooperatiiviks. Järgnevatel aastatel paljud
rajooniliidud likvideeriti, neile allunud tarbijate kooperatiivid liideti aga ra-
jooni tarbijate kooperatiiviks. Kuna 24. jaanuaril 1959 likvideeriti ka Kose ja
Türi rajoonid, tulid Rapla RTKL-i koosseisu Äksi Tarbijate Kooperatiiv Kose
rajoonist ja Käru piirkond Türi rajoonist (Käru ja Lelle Tarbijate Kooperatiiv-
id olid varem ühendatud ning Käru ja Türi Tarbijate Kooperatiivid liidetud
üheks Türi Rajooni Tarbijate Kooperatiiviks). Need piirkonnad liideti peagi
Rapla rajooniga. Lõpmatu organiseerimine ja reorganiseerimine tekitas ET-
KVL-ile tegelikult hoopis mõttetut kulu ja peavalu. Kaubanduskasumit teeni-
da oli kogu sellise tülika tegevuse kõrval suhteliselt keeruline.
Liitmiste-lahutamiste tulemusena ei paranenud endiselt poodide varustamine
kaubaga. 1953. aasta septembrikuus kirjutas Rapla TK kaupluse nr 10 juhata-
ja V. Liiviku rajoonilehes järgmist:
„Kaubandusvõrgu juhtivad töötajad ei suhtu küllaldase tõsidusega kaupade
muretsemisse. Piimasaadustest puuduvad müügilt või ja juustu sortimendid,
lihatoodetest vorstid ja lihakonservid. Väga harva tuleb müügile peensuhkur.
1-2 liitrilisi maasika- ja vaarikakeediseid ei toodeta küllaldaselt, suur nõud-
mine on ka maitseaineile – vürts, must pipar, loorberilehed jm. Tõsiselt pa-
hased on aga suitsetajad, kuna neile ei kindlustata pidevalt ühe ja sama sigareti
– või paberossimargi ostmise võimalust.“
Samuti võis lugeda, et müügil polnud naiste kapronsukki ja botikuid, kummit-
aldadega kingi, voodririiet, nahk- ja villaseid sõrmkindaid, ülikondi ja pükse,
klaaspurke, aknakardinaid, lillepotte, sirklikarpe, joonestuspaberit, lekaale,
spordidresse, tapeeti, valget värvi, naelu, lupja, eterniitplaate, katuseplekki,
telliseid, ahjupotte, Ka hooajamantlite valik olevat pea olematu. Huvitav, mil-
lega siis üldse kaubeldi?
1953.aastal pidi Rapla Tarbijate Kooperatiiv varustama kaupadega Rapla alevit
ning Rapla, Kehtna, Järvakandi, Raikküla, Kabala, Valtu ja Paluküla külanõu-
kogu piirkondi. Kooperatiivi varustuspiirkonda jäi 13 kolhoosi, 3 riiklkku ma-
jandit, 4 lastekodu ja -sõime. Tarbijaid oli selles piirkonnas üle 10 000, keda
teenindas ka 14 kauplust, 4 kioskit ja 3 toitlustusettevõtet. Kooperatiivis sai
tööd 89 inimest. Tegutsesid ka Rapla ja Keava kokkuostupunktid. Kaupluste
juures olid kanamunade kokkuostupunktid, lisaks tegutsesid ka 4 rändkok-

36