Page 41 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 41
täiesti uue lehekülje.
Nimelt avati „Tee Kommunismile“
kolhoosis ja mõni aeg hiljem ka
„Jüriöö“ kolhoosis müüjateta(!) kau-
plused, kust kolhoosnikud said võtta
suitsu, tikke, toidu- ja mitmesuguseid
pudukaupu ilma nende eest koheselt
tasumata. Liiga optimistlikult kõrgele
sotsialistlikule moraalile lootes pank-
rotistusid avatud kauplused muidugi
Endise Valtu kolhoosi keskuses
üritati rakendada koguni kiiresti. Ometi ei visatud omalaadse
täielikku iseteenindust... „selvekaubanduse“ ideed päriselt nur-
ka. 1958. aastal asuti Rapla majatarve-
te ja kultuurikaupade kauplustes kau-
pa müüma „lahtiselt väljapanduna“.
Järgnevatel aastatel juurutati selveteh-
noloogiat aga koguni 83,1 % kauplus-
test. Selvekaupade osatähtsus tõusis
seitsmekümnendate lõpuks 81,6 pro-
tsendini.
1957. aasta sügisel avati Rapla TK
Rapla Tarbijate Kooperatiivi „leivamaja“
juures ka leivatsehh. Pikki aastaid oli
„leivamaja“ juhatajaks Asta Laurimaa.
„Rapla Leivamaja avati 1957. aas-
ta hilissügisel. Pidasin plaani sinna
tööle minna ning 1958. aasta 19.mail
tegin mõtte teoks. Seega on mul ko-
operatiiviga ühist kulgemist olnud 60
aastat. Tööpäevad olid algul pikad –
alustasime hommikul kell 6 ja lõpeta-
sime täpselt 24 tundi hiljem, järgmisel
varahommikul samal ajal. Algul tööta-
sin ekspediitorina ehk kauba väljasta-
“Leivamaja” juhataja Asta Laurimaa jana. Kohe algul oli võrdlemisi vastu-
tusrikkaid ülesandeid, peeti ju Mahtra
sõja 100. aastapäeva ja siis tuli sinna kaup kohale viia ja vastutada selle eest, et
seda jätkuks kuni peo lõpuni. Peagi edutati mind raamatupidajaks, kuna vana
raamatupidaja Leida Ojasalu otsustas lahkuda.
Tegelikult ei tegeldud meie toiduainete tsehhis üksnes leivatoodetega. Meil
valmistati ka limonaadi, oli ka sooltetööstus ja pisike tapamaja ning vorstitöös-
tus. Meil valmistati viinereid, keeduvorsti jms. Ainult suitsuvorsti ei valmi-
39

