Page 46 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

anti ka uus kauplusehoone Hõredal ning rekonstrueeriti Lokuta kaupluse
ruumid. Nimetatud aastal loendati Rapla kooperatiivil kauplusi kokku 61.
Lisaks töötasid 2 restoran-sööklat, 21 sööklat ja 2 einelauda, milles oli ühte-
kokku 1372 istekohta.Veoautosid oli kooperatiivil 32, lisaks ka 1 sõiduauto.
Liikmete arv oli taas paisunud, nüüd oli kooperatiivil juba 10 504 liiget.

1967. aasta rajoonilehti sirvides torkab muidugi silma, et vaatamata edukusele
viitavale kümneprotsendilisele kaubakäibe tõusule oli muresid tegelikult palju
rohkem kui rõõmu käibekasvust. Tollase Rapla Tarbijate Kooperatiivi esime-
he H. Priske sõnul esines pidevalt häireid limonaadi- ja õllemüügil, vajaka jäi
ka sigarettidest ning kõvasti tunti puudust aedviljakonservidest. Ei jätkunud
ka email-, klaas-, portselan- ja fajanssnõusid ning eriti defitsiitseteks olid muu-
tunud sünteetilised pesuvahendid, harjad-pintslid, keraamilised ning puust
majapidamisnõud, eterniit, katuselaastud ja muu ehitusmaterjal. Kaupadest,
millest tol ajal puudust ei tuntud, enam ei räägitudki...
Õnneks taastus samal aastal tänini kestev laadatraditsioon, mis lubas käibe-
numbreid vähemalt mõnel perioodil korralikult suurendada.

Neid aegu on meenutanud ka Asta
Laurimaa, üks vanimaid Rapla ühistu
töötajaid:
„Vahepeal olin asunud õppima Kau-
bandustehnikumi. Lõpetasin selle
kooli 1965. aastal ja hiljem käisin
teadmisi täiendamas koguni EMI-s.
Töötasin sel ajal endiselt leivamaja
raamatupidajana ja minu vastas istus
tollane leivamaja juhataja, kes suurt
muud ei teinud kui istus minu vastas
laua taga, tossas paberossi ja vaatas, kuidas ma raamatupidamisdokumente
korrastan. Varsti ta vahetati välja ja mind pandi tema asemele. Mõtlesin mui-
dugi pikalt, kas võtta too koht vastu või mitte, kuna põhimõtteliselt polnud see
ju kerge amet. Sisuliselt terve Rapla Tarbijate Kooperatiivi Rajooniliidu toidu-
ainete tööstus ju! Limonaaditööstusest alates ja leivaküpsetamisega lõpetades.
Ja toodangumahud kogu aeg vaid kasvasid! Vastutuski üha suurenes, set väik-
semaid leivatööstusi pandi järjest kinni. Ise käisin samuti näiteks Järvakandi
leivatööstust likvideerimas. Samuti pandi kinni Käru, Kohila, Vahastu, Juuru
väikesed leivatööstused... Raplaski oli varem teine leivatööstus veel. Võib vist
öelda, et parema leivaga suretasime tasapisi ülejäänud välja. Mingil hetkel oli
mõte koguni uut ja suuremat leivatööstust ehitama hakata. Tollane direktor
Heino Kotkas tellis koguni projektid ära. Paraku ei tulnud ehitamisest mi-
dagi välja, sest enne, 1972. aastal asuti ETKVL-i rajoonisüsteeme reorgani-

44