Page 47 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

seerima ning asuti Paide ja Türi ja Rapla leivatööstusi ühe katuse alla viima.
Ühinemise aegu olid meie mahud juba tublisti kasvanud, tootsime 5 tonni
leiva asemel juba 15 tonni leiba kuus. Toodangumahu kolmekordseks kasvat-
amine oli tegelikult end igati õigustanud – meie teenindada oli ju üpris suur
piirkond, mis algas pärast Märjamaa leivatööstuse likvideerimist juba sealt-
kandist, samuti Kohila ja edasi kogu Rapla rajoon, lisaks veel Äksi ja Ardu.
Sadat sorti leiba nagu praegu, me muidugi ei küpsetanud. Tollal pakkusime
rahvale kuni kolme sorti vormileiba, paari sorti põrandaleiba, samuti peenlei-
ba. Lisaks veel saia, väikseid magusaid saiu, palmiksaiu, lõikebatoone. Ja kui
meil talveperioodil natuke vähem tööd oli, tegime ka kohupiima plaadikooki.
Ei meenu, et tollal mõni leiva- või pagaritoode Rapla mail eriti defitsiitseks
muutunuks. Ainult mõned üksikud perioodid tuil vastu pidada, kui jahu ei jät-
kunud. Sellised olid mõned Gorbatšovi valitsemisaastad, üksikuid taolisi aegu
oli varemgi. Viinakriis, mis ju ka ETK-d puudutas, saabus veel hiljem. Üldiselt
on Rapla mail siiski kõik need suhkru- ja saia- ja jahupuudused kuidagimoodi
üle elatud. Rahvas nälgima pole pidanud.
Lõpuks meid enam rajoonis ei tahetud. Leivatööstuse inimesed elasid ju
kohaliku täitevkomitee eraldatud pindadel, tarbisid kohalikke hüvesid, aga
toodang ja kasum viidi kõik Paidesse, kus töötas uue koondise juhatus. Ja
kuna Paidel oli ka omi lähemaid muresid palju lahendada, polnud me seal-
gi eriti oodatud . Nii otsustatigi Rapla leivatööstuse uksed lõplikult sulgeda.
1975. andsin asjad üle

Kui Rapla leivamajas veel elu kees... ...ja kui leivamaja viimnepäev
oli saabunud.

Leivamaja aegadest meenub mulle ka 1967. aastal Eestimaad tabanud augus-
titormiga seonduv. Vastu ööd teatati mulle, et toiduained riknevad, kuna igal
pool on elektrikatkestused, muuhulgas ka leivamajas. Mida sa, hing, selles
seisus teed. Helistasin omakorda kõrgematele ülemustele ja andsin kohe av-
ariiolukorrast teada. Endal polnud enam midagi muud teha kui oodata elek-
trimehi...

45