Page 49 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Kuid samal aastal võisid kooperaatorid uhkustada veel teistegi töövõitudega.
Tarbijaid rõõmustasid kindlasti Tartu, Tapa ja Saaremaa kaubamajade avam-
ine, restoranid Sakus, Suure-Jaanis, Loksal, Kuressaares, Paides ja Keilas.
Avati ka Muuga Tuulik ja kohvik Merepiiga Rannamõisas. ETKVL-i süsteemi
ettevõtete käive oli 1969.aastal üle 30 miljoni rubla, sellest omatoodang üle
poole.

1971. aastal tuli Rapla Tarbijate ko-
operatiivi tööle Ilme Hallikmägi,
kes jäi organisatsiooniga seotuks pea
kolmekümneks aastaks, enne kui
eraettevõtlusse siirdus. Temagi mälet-
ab kunagisi kooperatiivi-aastaid pari-
mast küljest:
„Klientide heasoovlikkust olen ko-
genud nii praeguses ametis kui ka
varem tarbijate ühistu kulinaariakau-
pluses töötades. Kohapeal me siis
midagi ei valmistanud, Rapla Tarbijate Ühistul oli oma leivamaja koos vors-
ti-, liha- ja limonaaditsehhiga. Kondiitritooteid kulinaariapoodi saime samuti
kohapealt. Milliseid maitsvaid pontšikuid meie leivamajas valmistati! Igatahes
seda muret meil polnud, et kaup kätte jääb. Tänapäeval on kaupmees olla
palju raskem – poode on nii palju, et tahes-tahtmata peavad mõned pankrotti
minema. Kulinaariapoes töötatud aegadest meenub veel, et Rapla kondiitrid
valmistasid imehäid võiroose ja teisedki väiksed saiad olid väga maitsvad.
Pole küll ilus vanu aegu taga igatseda, ent vanasti olid saiakesed tõepoolest
maitsvamad kui praegu. Muidugi ei kasutatud siis säilitusaineid, kõik oli natu-
raalne. Toonast ja tänast kohvisaia ei anna seetõttu üldse võrrelda, täna ei
pane keegi kohvisaia enam vaniljet ega kaneeli, mis maitsest siis veel rääkida!
Ainult mao ärapetmiseks... Aga omal ajal olid Rapla kondiitrite valmistatud
saiakesed nii kuulsad, et neid osteti mitu tuhat tükki päevas! Inimesed ostsid
sageli mitukümmend väikest saia päevas. Tegime paberituutud, kuna kile-
kotte tollal lihtsalt polnud, ja pakkisime need kümned imemaitsvad saiad
lihtsalt paberisse. Inimesed olid ikka rahul, peaasi, et saiad kätte saadi! Nüüd
läheb palju auru pakenditele, siis aga tuli heeringaski sealsamas saia kõrval
paberisse pakkida.“
1973. aastal ületas Rapla kooperatiivi käive esimest korda 20 miljoni rubla
piiri. Järgmise tähise, 25 miljonilise käibeni jõudmiseks kulus veel viis aastat.
9.detsembril 1974 avati Järvakandi kaubamaja, seitsmekümnendate algul oli
valmis saanud ka Rapla kauplusladu. Kõik pidanuks ühistukaubanduse süs-
teemis ka järjest paremaks muutuma, ent paraku polnud see alati nii.

47