Page 54 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

täiendati viis aastat hiljem.
Rapla Tarbijate Kooperatiivil oli 1979. aasta algul 71 kauplust, millest 59 olid
selvekauplused. Viimaste käive moodustas üldkäibest 81,6 % (ETKVL-i kes-
kmine oli 79,1 %). Liikmeid oli Rapla TK-l 16 034.
ETKVL pidas oma X ehk juubelikongressi samuti 1979. aastal. Vaatamata sel-
lele, et kongressi aupresiidiumisse valiti kogu NLiidu tegus Poliitbüroo eesot-
sas sm Leonid Brežneviga, mis pidanuks ju innustama uutele kaubanduslike
kangelastegudele ning töövõitudele, jõudis kongressil osalevate kooperaatorite
teadvusse siiski eelkõige üha rõhuvamalt sõnumid jätkuvast defitsiidiajastust
ja kaubanduse allakäigust. Majandust ekstensiivarengult intensiivarengule üle
viia ei õnnestunud kuidagi.

Kaheksakümnendatel süvenes majanduses seisak, mis oli tegelikult hiilivalt
alanud juba paar aastakümmet varem. Aastail 1979 – 1983 kasvas Rapla TK
kaubakäive küll 14,5 %, ent kaubariiulid hakkasid tühjenema vaatamata num-
briliselt suhteliselt normaalsele käibekasvule. Haripunkti oli jõudnud kau-
badefitsiidiajastu, mida omal moel süvendas ka levima hakanud ostupalavik.
Kokku krahmata püüti sedagi, mida tegelikult vaja ei läinud. Ostuhullust is-
eloomustas ka aastail 1986 – 1989 koguni 32 protsendini (!) kasvanud käive,
mis järgnenud paari aastaga jõudis pooleldi uskumatu 46 protsendini. Asja
sisusse süüvides said kõik muidugi aru, et sellise kaubakäibe tõusu taga olid
hoopis meeletu inflatsioon ühiskonnas ning järsk hinnakasv.
Kooperaatorite töö plusspoolele sai kanda siiski üha sagedasemad
reklaamipäevad ja erimüügid, samuti käivet tõhusalt suurendanud la-
adapäevad, mida nüüd korraldati vähemalt iga kevad-, suve-, sügis- ja talve-
hooaja alguses.
Vaatamata kooperaatorite pingutustele jäi kaupa lettidel ikkagi üha vähe-
maks. Vältimaks kasvavat nurinat kaupmeeste töö ja sotsialistliku liitriigi ole-
matu kaubanduspoliitika üle, püüdsid Rapla kaupmehed anda endast pari-
mat. Ostjate soovide paremaks rahuldamiseks alustati kauba ette ettetellimise
ning kojuveoga. Ettetellimiskomplekte võis saada Rapla TK neljateistkümnest
spetsialiseeritud toidukauplusest, kusjuures ettetellimustest kuni 25 % võis
olla kõrgendatud nõudlusega toiduainetele. Ettetellimiskulude katteks võeti
ostjailt ka lisamaksu, 2 % tellimusest. Iseküsimus oli aga see, milliseid toidu-
aineid üldse võinuks tol perioodil liigitada „mitte-kõrgendatud nõudlusega“
kaubaks... Igatahes 1984. aastal müüs Rapla TK ettetellimise korras
15 200 toidupakki, ette tellida sai ka sõiduautode rehve, trikotaažtooteid, imi-
kuvarustust, talongide alusel müüdavaid telereid ja raadioid jms.

Staažika kaubandusjuhi Enn Fuchsi vahetas Rapla TK juhatuse esimehe kohal

52