Page 56 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

tumist Gorbatšovi nn „juunipööre“ ei muutnud, küll aga andis teenimiseks
lisavõimalusi alkoholiga hangeldajatele.
Ja kuigi kõikjal puhusid juba uutmistuuled, oli kooperaatoritel endiselt pi-
isavalt tegemist sotsialistlikult segasest majandamisviisist arusaamisega. 1985.
suvel kirjutas ajakirjanik Tiia Truu rajoonilehes, milline on värske kurgi
teekond kohalikele poelettidele. Selgus, et kohalikes majandites kasvatatud
värske kurk viidi otse Tallinna, Rapla poodidesse jõudis (kui muidugi üldse
jõudis!) aga kurk Jõhvist ja Sauelt...
Keerulisi aegu on meenutanud ka tolleks ajaks 30aastase kooperatiiviliikme
staažiga Asta Laurimaa:
„1985. aastal saadeti mind EMI-sse kursustele, kus pidin sotsialistliku võist-
luse aluseid tudeerima hakkama! Seejärel tuligi mul kaupluste vahel sotsvõist-
lus hoolega käima lükata. Põhjus oli ka selles, et Rapla TK ei saanud ju järsku
viletsamaid tulemusi hakata näitama kui 1982. aastal, mil võitsime esimese
rändlipu. Mõistagi anti tol ajal koos lipuga ka preemiat. Ja see oli juba kül-
laltki tähtis argument tegelda põhitöö kõrval ka igasuguste muude asjadega.
Võistlesime siis Põlva, Märjamaa ja Räpina kooperatiividega nii kuidas jaksu
oli. Sageli tuli osaleda ka erinevatel kaubamüügi aktiviseerimiseks korralda-
tud üritustel. Selliseid üritusi tuli kindlasti korraldada, kuna need andsid nii
vajalikku lisakäivet. Mõnikord tuli nõukaajal ka pühapäeviti kauplused lahti
hoida, et lisakäivet saada. Sellist tegevust propageerida muidugi ei tohtinud
– pühapäev oli tollal ikkagi rangelt reglementeeritud kui puhkepäev raskest
tööst väsitatud inimestele. Aga müügiplaan tuli ju ometi kuidagi täita! Just see
garanteeris preemiad ja muud hüved.“

28.mail 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu vas-
tu seaduse „Kooperatsioonist NSVLiidus“, mis
jõustus sama aasta 1. juulist. Seaduse alusel võeti
tarbijate kooperatiivides vastu ka uus põhikiri, mis
õgvendas oluliselt senist kooperatiivide moodusta-
mise reeglistikku ning võimaldas soovijail luua iga-
suguseid kooperatiive.
1988. aasta lõpul võttis kolmeks aastaks Rapla TK
juhtimise üle Aivar Koitla.
Aivar Koitla
Samal aastal tegi oma esimese täiesti iseseisva bilansi Rapla TK-s pearaamatu-
pidaja Krista Allas.
„1988. aastal oli esimene bilanss, mis täielikult minu õlul oli. Täna on bilanssi
muidugi kergem teha, sest kõik on arvutis. Omaaegne raamatupidamissüs-
teem, mis toetus robustsetele arvutusmasinatele Felix ja paksudele laoraama-
tutele, tunduks täna ilmselt paljudele õudusunenäona. Kui kusagil kogema-
ta viga sisse sattus, siis bilanss mõistagi ei klappinud ning inventuuri käigus

54