Page 60 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

teistsugune luterlik kogudus kui teised luterlikud kogudused Eestis. Võib-ol-
la on Rapla koguduse iseloomustamiseks kõige õigem kasutada sõnaühendit
„äratusliikmete kogudus“. Seega ülikonservatiivne kogudus, kui seda mõistet
pisut lahti seletada. Mul polnud küll midagi ette heita koguduse õpetajale, kes
mind kenasti ära kuulas ja mu ideedele õnnistuse kaasa andis, aga siiski tun-
dus, et eriti vaimustunud ta neist polnud. Ma tahtsin kirikutes esitada tõelisi
suurvorme. Max Regeri töid, Bachi Johannese Passiooni, Händeli kolme
oratooriumit jmt. Need ettekanded vajasid tõsist ning närvesöövat eeltööd,
kuid Rapla kirikumuusika festivalidel esitatuna läksid need kindlalt ka Eesti
muusikaajalukku. Mu eesmärgid olid tõepoolest kõrged ja proovisin igal aas-
tal üha kõrgemale asetatud latist üle hüpata. Ühtekokku korraldasin Rapla
kirikus neid kirikumuusika festivale 16 aastat järjest. Aastail 1992 kuni 2008.
Algul pidasin plaani vastu pidada vähemalt kaheksa aastat, sest arvasin, et selle
aja jooksul tulevad juba uued tegijad peale, kes samuti tahavad mingi sarnase
ettevõtmisega end proovile panna. Kahjuks neid ei tulnud ja nii mul tuligi
jätkata kõik need 16 aastat.
Võib-olla jätkanuks ma veelgi, sest nägin, kui tänulikud olid inimesed nende
suurepäraste muusikaürituste eest, kuid kahjuks algasid siis Reformierakonna
alatud mängud, mis tähendasid ka üritustesarja lõppu. Siinkohal palun ma
teha sügava kummarduse Rapla Tarbijate Ühistu esimehe Väino Sassi ees,
kes ealeski üheski kohalikus ebaõigluses ei osalenud ja vastupidi – leidis alati
võimaluse kirikumuusika festivali toetada. Temata poleks ma neid korraldada
saanud! Ta mitte üksi ei pannud oma õlga korraldamisele alla, aga tundis ka
alati siirast huvi, kuidas ettevalmistused edenevad, milliste probleemide lahen-
damisel saaks ta veel kaasa aidata jne. Võib-olla pole taoline kiitus selles raa-
matus sobilik, kuid mina lihtsalt ei saa siinkohal teisiti. Oli ka teisi Raplamaa
inimesi, kes mind nendes ettevõtmistes toetasid ja aitasid mul igati väikese
maakonna atmosfääri sisse elada. Nimetan neist toredatest inimestest ning
südamlikest inimestest siinkohal vaid kahte – kohalikku ajalehetoimetajat
Tõnis Tõnissoni ja endist maavanemat Kalle Talvistet. Ent hiljem sekkusid
suurde mängu kohalikud sotsiaaldemokraadid, kes laiemas plaanis on ju terve
Euroopa elu tänaseks tuksi keeranud, ning nähes, et kirikumuusika festiva-
lide rahavoog oli juba miljoni krooni ringis, soovisid sellest kõigest magusat
osa saada. Sellest, et inimestele tuleb anda võimalusi vabalt tegutseda, et asi
areneks – vaat sellest ei saadud lõpuks enam aru. Sellest oli kahju.“
Tõeliselt ajalooline sündmus Rapla TÜ jaoks oli esimese EDU-keti kaupluse
avamine Raplas 22. detsembril 1993. See pidi looma eelduse selleks, et
senised pooltühjade riiulitega kauplused muutuksid hea varustusega tänapäev-
asteks selvekauplusteks. Esimeseks EDU-kaupluseks kujundati Rapla TÜ ke-
skusehoone alumisel korrusel asunud kauplus „Linna“.
Rapla TÜ finantsjuht Lya Tuuksam, kes on ühistus töötanud juba 1985. aas-
tast alates, meenutas:

58