Page 63 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 63

gamiseta sooja leiva valmis. Katlasse ei tule enam puidki viskamas käia, kuna
       katel saab ise aru, millal neid lisada on vaja ja milline peaks õige toasoojus
       olema... Ühistu dokumentatsioon pole enam mööda kaustu laiali, aga asub
       ühel pisikesel arvutikettal ja on hetkega kättesaadav. Kas see pole imeline?“
       1995. aastal lisas Rapla TÜ oma tegevusplaani ühe põneva ürituse, mis on
       sestpeale toimunud tänini järjepidevalt igal kevadel. Miss Raplamaa eesmärk
       on seista noorte naiste terve elustiili eest ja luua valimistel osalevatele nei-
       dudele võimalusi end erinevates eluvaldkondades arendada. Kõikidel aastatel
       on üritust tugevasti toetanud ka Rapla TÜ. Konkursi žürii esimeheks on alati
       olnud Väino Sassi.
       Miss Raplamaa 2009 Mirjam Tammepuu  on öelnud, et kokkuvõttes pole-
       vatki nii tähtis, kes selle krooni lõpuks pähe saab. Palju tähtsam olevat hoopis
       see, et tegu on sisuka, huvitava ja hästi tehtud üritusega. Kõik tüdrukud saavad
                                          Miss  Raplamaalt suurepärase  elukoge-
                                          muse ja kaotajaid sellel võistlusel tege-
                                          likult ei olegi.
                                          3.aprillil 1996 võeti vastu ühistu põhikir-
                                          ja uus redaktsioon. 1996. aasta novem-
                                          bris avas aga pärast remonti taas uksed
                                          Rapla Tarbijate  Ühistu  kaubamaja,
                                          milles alumise korruse kaubapinda oli
                                          lao arvelt suurendatud koguni 180 ruut-
                                          meetri võrra.
       Rapla TÜ 1997. aasta jaekaubanduse käive oli 86,6 miljonit krooni, mis oli pea
       poole rohkem 1993. aasta vastavast käibenumbrist (48 miljonit krooni). Sama
       aasta lõpuks oli Rapla Tarbijate Ühistul 33  jaekaubandusettevõtet ja 3689
       ruutmeetrit kaubanduspinda. Likvideeritud oli hulk mittevajalikke kauplusi
       ning oluliselt vähendatud ebarentaablit kaubanduspinda. Vaid kuus aastat va-
       rem olid vastavad näidud olnud poole suuremad (vastavalt 66 kauplust ning
       6002 ruutmeetrit kaubanduspinda). Käive ühe ruutmeetri kaubanduspinna
       kohta oli 1997. aastal 23 500 krooni, mis ületas Eestimaa ühistute keskmist
       tubli 600 krooniga. 1997. aastaks oli Rapla Tarbijate Ühistul alles jäänud ka
       7 toitlustusettevõtet ühtekokku 548 istekohaga, mis oli samuti oluliselt vähem
       1991. aasta näitajaist (vastavalt 45 toitlustus-  ja 2939(!) istekohta).
       Aktiivselt jätkas Rapla TÜ oma kaubandusvõrgu korrastamist ka järgmisel aas-
       tal. Mitmed kauplused suleti, allesjäänutes kaasajastati ostukeskkonda. 1998.
       aasta lõpuks oli Rapla TÜ-l 29 statsionaarset kauplust, klaastaara vastuvõtu-
       punkt, autokauplus, kohvik ja kondiitritsehh. Samal aastal liideti Järvakandi
       kaubamaja toidukaupade kauplusega. Inimesi oli ühistu palgal 231.
       1998. aastal jätkas edukalt ka esimene EDU-pood. Juhataja Galina Samoilova


                                                                             61
   58   59   60   61   62   63   64   65   66   67   68