Page 61 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 61

„Ühistu juhtkonnal oli julgust ja tahtmist uue keti ideega kohe esimesena lii-
       tuda. Oli usk, et EDU kontseptsioon toob ka edu. Korraliku remondi käigus
       kohandati müügisaal ketikaupluse nõuetele. Võeti kasutusele uus ajakohane
       kassasüsteem, mille abil sai selgema pildi kaupade müügist ja varudest ning
       see aitas teha täpsemaid tellimusi ja paremini müügiprotsessi juhtida.
       Keti-kaupluste ühtne sümboolika, hinnakujundus ja määratletud sortiment,
       ühised regulaarsed turundusüritused ja müügikampaaniad – see kõik oli vaja-
       lik konkurentsivõime tugevdamiseks.“
       Uude ajastusse sisseelamist peeti Rapla Tarbijate Ühistus väga tähtsaks. Juunis
       1993 toimus ETK-s tarbijate ühistute juhtivtöötajate seminar, kus Eesti ühiste-
       gevuse eestseisjaid konsulteerisid nõunikud Rootsist ja kaubandusuuringute
       instituudist. Rootslased viitasid pool aastat kestnud uuringutele toetudes, et
       Eestis on olemas kindel ühistegevusbaas, millele toetudes edasi minna. Seega
       oli ETK otsus senist süsteemi säilitada igati õige olnud. Rapla TÜ toonane
       direktor Kaljo Toome võttis tol korral välja öeldud (kaubandus)tõed kokku
       järgmiselt:
       1) mitmel rindel korraga ei saa ühtviisi edukalt tegutseda. Primaarne peab
       olema  ETK  jaekaubandussüsteem,  hulgikaubandusele  ja tootmisele  jäägu
       teisejärguline roll;
       2) tuleb korrastada müügivõrku, sest ei saa ülal pidada poode (sh kauplusau-
       tot), mis töötavad kahjumiga;
       3) tulutult ei saa ühtki pinda hoida. Kui see midagi sisse ei too, tuleb sellest
       loobuda;
       4) suurte esmatarbekaupluste loomises on edu võti, sest ostja jaoks on mugav,
       kui ta kogu kauba ühest kohast kätte saab;
       5) hea maine on eduka kauplemise eelduseks ning selle kujundamine algab
       juba müüjate suhtlemisoskusest, kaupluse sise- ja välisilmest, puhtusest, heast
       kaubavalikust jms.
       Mõistagi tahtnuks Rapla ühistu direktor Kaljo Toome mõndagi öelda ka va-
       jaduse kohta tarbijaskonda kasvatada. 1993 -1994 häirisid ühistegevust samad
       ebameeldivused, mis võinuks sajandi algul Rapla ühisusele koguni saatusli-
       kuks saada. 1993. aastal toimus Rapla TÜ kauplustesse üle 40 sissemurdmise
       ja röövi, millega tekitati kahju enam kui 100 000 krooni. Õnneks saadi ühis-
       tule põhjustatud kahjust nüüd juba kergemini üle. 1993. aastaga võrreldes oli
       tööstuskaupade müük ühistu kauplustes kasvanud kaks korda, toidukaupade
       müük 17 %. Need olid näidud, mille pealt võis üsna julgelt tulevikku vaadata.









                                                                             59
   56   57   58   59   60   61   62   63   64   65   66