Page 57 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 57

tekkinud vea otsimisele võis kuluda päevi ja öid. Ettemääratud ajaks pidi ju
       kõik kenasti klappima hakkama. Probleeme on aga tänapäevalgi. Kuigi vea
       leidmine käib tänapäevase tehnikaga kähku, on selle tehnikaga läbisaamine
       mõnikord päris keerukas. Muutuvad programmid, muutuvad põhimõtted ja
       seadused. Tagatipuks on maine arvutusmaailm tänaseks pilvedesse kolinud...
       Nõukaajal oli inimtöö faktor palju suurem. Raamatupidamises töötas siis pale-
       higis koguni paarkümmend naist. Kõigil arvelauad, kuhi pabereid ja raudne
       Felix ees...“
       1989. aastal moodustasid Rapla TK tegevuspiirkonna Rapla, Järvakandi ja
       Kohila alev ning Kehtna, Kohila, Juuru, Rapla, Raikküla ja Käru külanõu-
       kogu.  Kauplusi oli 69, kauplusautosid 5, erinevaid toitlustusettevõtteid 45,
       kokkuostupunkte 7 ja ladusid 3. Töötajaid oli 808 ja kooperatiivi liikmeid
       veel esialgu 15 411.
       1990. aastal oli Rapla TK-l 69 kauplust ja 48 toitlustusettevõtet, liikmete ar-
       vuks loendati aga vaid 11 500. Viimane oli seega võrreldes aastataguse perio-
       odiga kahanenud koguni 4000 võrra, mille põhjuseks nimetati liikmete üm-
       berregistreerimist ja osamaksu suurendamist.
       Aastal 1989  tekkisid ka esimesed erakauplused, mis pakkusid tarbijate koop-
       eratiivile tõsist konkurentsi. Peagi ilmus lettidele ka selline kaup, mida paljud
       inimesed polnud pika eluea jooksul oma silmaga näinudki...

       „Mina ei saanud muutustest arugi, aga mõne jaoks tähendasid need tõepoolest
       ületamatut barjääri. Üleminek ühelt kaubandussüsteemile toimus tegelikult
       nii järsku, et mõtlemiseks enam aega ei jäänud. Tuli vaid  kiiresti tegutseda,“
       võttis pikki aastaid Rapla Tarbijate Kooperatiivi aseesimehena töötanud, see-
       järel ÜTE toitlustusala juhtinud ning täna hoopis erakaupmehe leiba nautiv
       Reet Suik keerulise üleminekuperioodi kokku.
       Tänastest suhetest ühistuga pidas Reet tähtsamaiks häid sidemeid inimeste
       vahel.  Rapla on  piisavalt  väike  koht,  kus  kõik  tunnevad  kõiki  ja sulaselge
       lollus olnuks  eirata  teise  süsteemi  jäänud  kunagisi  häid kolleege-tuttavaid.
       Konkurents on üks asi, aga inimestevahelised suhted olid, on ja jäävad. Ent
       ühistu kaubandusketiga ei tahtnud Reet end siiski mingite diilidega siduda.
       COOP-i kaup on hoopis erinev sellest, mida Reet oma poes pakub. Sarnase
       kaubasortimendiga  äri  olevat kindel  enesetapp.  Hinnasõjas  pole  tavaliselt
       peale klientide teisi võitjaid, on vaid kaotajad.










                                                                             55
   52   53   54   55   56   57   58   59   60   61   62