Page 57 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 57
tekkinud vea otsimisele võis kuluda päevi ja öid. Ettemääratud ajaks pidi ju
kõik kenasti klappima hakkama. Probleeme on aga tänapäevalgi. Kuigi vea
leidmine käib tänapäevase tehnikaga kähku, on selle tehnikaga läbisaamine
mõnikord päris keerukas. Muutuvad programmid, muutuvad põhimõtted ja
seadused. Tagatipuks on maine arvutusmaailm tänaseks pilvedesse kolinud...
Nõukaajal oli inimtöö faktor palju suurem. Raamatupidamises töötas siis pale-
higis koguni paarkümmend naist. Kõigil arvelauad, kuhi pabereid ja raudne
Felix ees...“
1989. aastal moodustasid Rapla TK tegevuspiirkonna Rapla, Järvakandi ja
Kohila alev ning Kehtna, Kohila, Juuru, Rapla, Raikküla ja Käru külanõu-
kogu. Kauplusi oli 69, kauplusautosid 5, erinevaid toitlustusettevõtteid 45,
kokkuostupunkte 7 ja ladusid 3. Töötajaid oli 808 ja kooperatiivi liikmeid
veel esialgu 15 411.
1990. aastal oli Rapla TK-l 69 kauplust ja 48 toitlustusettevõtet, liikmete ar-
vuks loendati aga vaid 11 500. Viimane oli seega võrreldes aastataguse perio-
odiga kahanenud koguni 4000 võrra, mille põhjuseks nimetati liikmete üm-
berregistreerimist ja osamaksu suurendamist.
Aastal 1989 tekkisid ka esimesed erakauplused, mis pakkusid tarbijate koop-
eratiivile tõsist konkurentsi. Peagi ilmus lettidele ka selline kaup, mida paljud
inimesed polnud pika eluea jooksul oma silmaga näinudki...
„Mina ei saanud muutustest arugi, aga mõne jaoks tähendasid need tõepoolest
ületamatut barjääri. Üleminek ühelt kaubandussüsteemile toimus tegelikult
nii järsku, et mõtlemiseks enam aega ei jäänud. Tuli vaid kiiresti tegutseda,“
võttis pikki aastaid Rapla Tarbijate Kooperatiivi aseesimehena töötanud, see-
järel ÜTE toitlustusala juhtinud ning täna hoopis erakaupmehe leiba nautiv
Reet Suik keerulise üleminekuperioodi kokku.
Tänastest suhetest ühistuga pidas Reet tähtsamaiks häid sidemeid inimeste
vahel. Rapla on piisavalt väike koht, kus kõik tunnevad kõiki ja sulaselge
lollus olnuks eirata teise süsteemi jäänud kunagisi häid kolleege-tuttavaid.
Konkurents on üks asi, aga inimestevahelised suhted olid, on ja jäävad. Ent
ühistu kaubandusketiga ei tahtnud Reet end siiski mingite diilidega siduda.
COOP-i kaup on hoopis erinev sellest, mida Reet oma poes pakub. Sarnase
kaubasortimendiga äri olevat kindel enesetapp. Hinnasõjas pole tavaliselt
peale klientide teisi võitjaid, on vaid kaotajad.
55

