Page 53 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 53

1968.  aastal  Tartu  Ülikooli  ökono-
                                            mistina  lõpetanud  Evi Kupper  tuli
                                            Rapla Tarbijate Kooperatiivi  tööle
                                            1977.aasta  oktoobris  ja töötas  TK-s
                                            kuni  pensionini. Keerulisi seitsme-
                                            kümnendaid mäletab tema nii:


                                            „Toonase ETK põhisuunad olid var-
                                            umine,  toitlustamine  ja kaubandus.
                                            Kaubanduses tuli tegelda nii kaupade
                    Evi Kupper              sisseostu  kui  ka  poodidesse  väljave-
                                          oga. Ühe osa kaubandusest moodustas
       jaekaubandus, mis tähendas sisuliselt kaupade müümist ja selle töö organi-
       seerimist. Töömahtu lisasid ka mitmesugused kaubanduslikud üritused nagu
       laadad jms. Minu vastutada oli hulgikaubanduses   kaupade sisseost ja kauba
       väljavedu poodidesse, sh ka transpordiküsimused.  Raskeks tegi mu ülesande
       eelkõige see, et materiaalne baas oli üpris vana ja amortiseerunud. Suhkrut ja
       soola ostsime toona sisse vagunitega ja see kõik tuli ka vastavalt sellele, kuidas
       fonde jagati, ka korralikult ladustada. Kohilas oli soola riigireserv, 100 tonni,
       kui ma õigesti mäletan. Selle ladustamist ja hoidmist käis meil iga aasta keegi
       soolavolinik Riiast kontrollimas. Aga soola laialivedu ja transport Kohilasse
       oli tol ajal keeruline, kuna meie masinapark oli väga kehv. Uusi autosid me
       ei saanud, vanad vaid laguneisd kogu aeg. Saime vaid neid veokeid, mis oli
       kusagil sõjaväest maha kantud. Põhiliselt GAZ 52 ja 53-d. Viimastest olid osa
       ka furgoonveokid. Õnneks oli meil häid mehi, kes suutsid neid üles putitada.
       See oli raske töö. Meie mehed olid igatahes väga tublid.
       Aga laiali tuli vedada ka muud kaupa peale soola ja suhkru. Ehituskaupa -kive,
       väikeplokke  ja eterniiti, tsementi  – saadeti  meile suurte  vagunitäite  kaupa.
       Vagunite tühjakslaadimine oli tõepoolest ränk töö. Kogu kaup saadeti Rapla
       raudteejaama, kust see tuli siis oma transpordiga laiali vedada.
       Kuidas  autojuhid ja üks  laadija  kõige  selle  tööga  toime  tulid, ei  oskaks
       tänapäeval ette kujutadagi.
       Omajagu keeruline oli ka leivavedu korraldada. Leiva laiali veoks olid spet-
       siaalsed leivaveoautod, mida ehitati Tartus ja mis lagunesid samuti kogu aeg.

       Kogu kaup toodi kooperatiivile tsentraliseeritult. Leib-sai-piim toodi Paidest,
       Kohilasse toodi piima ka Tallinnast, ainult võid saime osalt ka Rapla Piimatöös-
       tuselt.“

       Alates 1979. a-st oli tarbijate kooperatiivide töö aluseks NSVL tarbijate koop-
       eratsiooni X kongressil kinnitatud tarbijate kooperatiivide tüüppõhikiri, mida


                                                                             51
   48   49   50   51   52   53   54   55   56   57   58