Page 48 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 48

Aga pärast kutsuti ikkagi Tallinnas vaiba peale ja kästi aru anda. Justkui mina
       olnuks tormi puhkemises süüdi! Aga kokkuvõttes elasime ka need ajad üle.


       Kui leivamaja uksed kinni pandi, läksin kooperatiivi, et uurida, ega neil mulle
       nüüd mingit muud tööd pole pakkuda. Fuchs oli tollal kooperatiivi juhataja
       ja tema pakkuski mulle koguni kolme kohta. Kas transpordiosakonna juha-
       tajaks, aga sinna ma ei tahtnud minna, kuna pidasin seda liiga suurt vastutust
       nõudvaks ametikohaks. Seejärel pakuti mulle restorani juhataja kohta, kuna
       eelmine juhataja oli just pensionile jäänud. Kolmandaks pakuti kaubandu-
       sosakonna instruktori kohta. Selle ma viimaks vastu võtsingi. Vilma Puhkan
       oli osakonnajuhataja , mina jäingi tema asetäitjaks. Sel kohal töötasin aastaid,
       minu kontrollida oli 15 kauplust üle rajooni. Jätrvakandis, Eidaperes, Lipal,
       Hagudis, Kodilas, Lokutal ja mujal. Kontrollida tuli seda, kas kõik kaup on
       ikka müügil ega ole juhuslikult leti alla peidetud. Samuti seda, kas  kauplustesse
       vajalik kaubasortiment ikka korralikult kohale on saadetud jne. Kui kõrgemalt
       poolt tuldi omakorda kõike üle kontrollima, pidin kindlasti uurima, et igal
       pool ikka seapead müügil oleksid... See oli noil aegadel toode nr 1 ja selle
       olemasolu  kontrolliti eriti hoogsalt. Miks see nii oli, ei saanud meie aru. Kui
       teadsime ette, kuhu piirkonda kontrollima minnakse, siis saatsime nendesse
       kauplustesse igaks juhuks täiendava koguse seapäid ette. Korralik liha polnud
       selle kõrval üldsegi nii tähtis tooteartikkel. Muidugi tuli meil oma kontroll-
       retkedel pöörata tähelepanu ka puhtusele, hindadele, muude kaupade väl-
       japanekutele jne. Igas poes tuli instruktoril käia keskmiselt paar-kolm korda
       kuus. Loomulikult tuli pärast kõik korralikult ka aruandlusse kirja panna. Nii
       see töö meil käis. Rajooni mööda tuli ringi sõita põhiliselt liinibussiga. Autot
       saime harva kasutada, peamiselt siis, kui ehitusmehed või külmetusmeistrid
       samasse kanti tee rataste alla võtsid.“

       1968. a kuulus ETKVL-i kaks rajooniliitu 13 kooperatiiviga ja 30 vahetult al-
       luvat kooperatiivi. ETKVL arendas kooperatiivkaubandust ja -tööstust, organ-
       iseeris põllumajandussaaduste ja tooraine varumist ja kokkuostu. Suuremad
       tööstus- ja põllumajandusettevõtted olid keemiakombinaat Orto, tootmiskoon-
       dis Kooperaator, Põltsamaa Põllumajanduskombinaat, Pärnu kalakombinaat
       jne. Väiksemaid tööstusettevõtteid oli kõikides rajoonides.


       1.aprillil 1969  andis  Rapla Tarbijate  Kooperatiiv  Kose  Tarbijate  Kooper-
       atiivile üle endise Äksi TK kauplused. Oli selgeks saanud, et kaugelt juhti-
       mine ja ebaloogiline transpordilogistika polnud just kooperatiiviideede pari-
       mad toetajad. Rapla elanikke aga rõõmustas kindlasti sama aasta 13. juunil
       Mahlamäel avatud avar ja ruumikas kauplus. Esimese aasta keskmiseks kuu
       käibenumbriteks kirjutati 30 000 rubla, kakskümmend aastat hiljem olid kuu
       müüginumbrid aga juba kuus korda(!) suuremad.


       46
   43   44   45   46   47   48   49   50   51   52   53