Page 59 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

põhikiri. 27.augustil 1992 võeti vastu Eesti Vabariigi ühistuseadus, mille järgi
liigitati tarbijate ühistud tulundusühistute hulka.Samal aastal sai Raplas vast-
loodud tarbijate ühistu juhiks Kaljo Toome.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt maikuus vastu võetud rahaseadus jõus-
tus Eesti krooni käibele laskmise päevast, seega 20.juunist 1992. Rublad va-
hetati kroonideks kursiga 10:1, mis pidanuks inimesed uue ajastu lähtejoone
taha rivistama võrdlemisi võrdsetele positsioonidele. See näis hetkeks koguni
tõesena, kuna paljude inimeste raske tööga kogutud hoiused oli ära söönud
viimaste aastate hüperinflatsioon. Kõik olid järsku vaesed.
Ajutistele raskustele vaatamata jätkati Rapla tarbijate ühistus siiski edulootu-
stega. Numbriliselt olid ühistu näitajad algperioodil küllaltki head, ent suurte
arvude taga peitus tegelikult vilets sisu. Kiirelt kasvanud inflatsioon oli siingi
oma töö teinud. Kuigi Rapla TÜ kaubakäive kasvas 1992. aastal koguni 3,85
korda(!), siis arvestades kaubahindade 11kordset kallinemist samal periood-
il, moodustas aastakäive tegelikult üksnes 35 % eelmise aasta käibest. 1991.
aasta taset ei saavutanud aga tol inflatsiooni kõrgpunktiks peetud 1992. aastal
ükski Eestimaal tegutsenud ühistu. Vaatamata kõigele võis Rapla TÜ siiski
plusspoolele kanda teadmise, et 1. jaanuariks 1993 klassifitseeruti vastavalt
majandustulemustele liikmesühistute konkurentsis siiski Eesti parimate hul-
ka.
Nelikümmend neli aastat Rapla ühistus töötanud Marje Männimägi leidis, et
kaubanduses on olnud nii keerukamaid kui ka ilusamaid aegu:
„Üks raskemaid perioode oli rahavahetuse aeg, mil rublad vahetati kroon-
ideks. Kroone oli kõigil algul nii vähe, et kauplusse jäeti neid vaid äärmisel
vajadusel. Aga tasapisi taastus kaubanduseski normaalne argipäev ja eluga sai
rahulikumalt edasi minna.“
Mis aidanuks ühistuid järgmisele arengutasemele?
Ränk töö ja palved?

Just aastal 1992 asus Rapla Tarbijate Ühistu toetama ka
kirikumuusika festivali korraldamist. Aastaid kestnud
menuka üritustesarja peakorraldaja oli Raimo Kivistik.
„Sain inspiratsiooni Skandinaavias ja Lääne-Euroopas
peetud kirikufestivalidelt, millel olin osalenud. Tegutse-
sin sel perioodil Eesti artistide produtsendi ja müügime-
hena ning samal ajal hindasin kõrgelt ka kristlikke väär-
tusi. Mitme asjaolu kokkusobitamisel tekkiski mõte
kirikumuusika festivalist. Hakkasin otsima kohta, kus
see korraldada. Kuna Eestis on vaid kaks kahe torni-
ga kirikut, üks Tallinnas ja teine Raplas, langeski mu
esmane valik Raplale. Tõsi, Rapla kogudus on pisut
Raimo Kivistik

57