Page 67 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

– korraldati esimene Konsumi maanteejooks. Start anti Rapla Konsumi eest,
finišeeriti aga kümme kilomeetrit eemal Kehtnas. Pika teekonna võttis esi-
mesel korral ette 40 jooksuhuvilist. 2017. aastal korraldati üritus juba kuuen-
dat korda, kusjuures vahepeal oli tehtud algust ka Kohila Konsumi jooksuga.
2013. aastal avati Kaiu Konsum. Väino Sassi arvates oli Kaiu kaupluse sünd
küll pisut ebatraditsiooniline otsus, kuna ei teatud päris täpselt sealsete elanike
töö- ja ostuharjumusi. Ent ometi võeti risk, mis end igati õigustas. Täna võib
sealse investeeringuga rahul olla – käive, mida seal prognoositi, on saavutatud.
Pood ja seadmed on uued, rahvas rahul. Igatahes on sealsetel inimestel nüüd
taas rohkem põhjust kõiki toiminguid oma kodukandis teha.

Rapla Tarbijate Ühistu järjekordsel juubeliaastal 2014 tundis juba kahek-
ümnendat aastat organisatsiooni juhtinud Väino Sassi heameelt selle üle, et
ühistu kontorirahvas ja kaupluste juhatajad on olnud väga püsivad. Eelkõige
oli see tõestus, et inimestele meeldis valitud töö ja teenindajatena olid nad
väga head. Tähtsaks pidas Väino Sassi ka regulaarselt peetud kaupluste juha-
tajate töökoosolekuid, mistõttu jõudsid olulised teemad kiiremini kauplustest
juhtkonnani ja vastupidi.
2014. aastal oli Rapla Tarbijate Ühistul 3 Konsumit, 10 A&O kauplust, mööb-
lipood, E-ehituskeskus, kauplus „Vestis“ ning kohvik „Võiroos“. Ühistu kõr-
geimaks võimuks oli üldkoosolek, klientideks-omanikeks aga kõik ühistu
1600 liiget. Üldkoosolekul esindasid piirkondi nende volitatud esindajad,
keda oli ühtekokku 33. Rapla TÜ toimis tavalise äriettevõttena, andes tööd
paljudele kohalikele elanikele. Ühistus oli tollal ametis 170 töötajat. Lisaks
toimis ka keskühistu enamusosalusega AS ETK-finants, pakkudes erinevaid
teenuseid - väikelaenu, säästukaart+ teenuseid jne. See aitas kokku hoida
pangakaardiga seotud maksekulusid. Pangakaardi kulud olid aga seni olnud
ühistu kulupoolel koguni neljandal kohal kaubakulu, tööjõukulu ja elektriku-
lu järel, Aasta tulemusi vaagides tuli plusspoolele kanda ka väga head arvuti-
ja kassasüsteemid, kusjuures nii tarkvara kui ka riistvara olid teinud müüjate
igapäevatöö märgatavalt lihtsamaks. Suuremates poodides olid külmikute
külmarežiimidki arvutiprogrammi abil paika pandud, arvutipõhistena tehti ka
inventuure.
Kliendi tundmaõppimisel lähtuti põhimõttest, et tarbija eelistab ratsionaal-
sust. Tema jaoks pole vahet, kas kauplus põhineb Eesti või väliskapitalil, sest
oma igapäevaoste minnakse tegema poodi, mis on kodulähedane ja mugav.
Loomulikult oli oluline ka hinna-kvaliteedi suhe.

Väino Sassi võttis maakonnalehes „Nädaline“ aasta kokku selliselt:
„Tänasel päeval on ETK-l 20%line turuosa Eesti jaekaubanduses. Suur osa
väikelinnade, alevike ja maa-asulate elanikest teeb oma igapäevaostud mõnest

65