Page 37 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

semate metsatööstuse ettevõtete osas. 1949. aasta maikuus allutati RaplaTK-le
Purila metsapunkt.
Juulis 1949 moodustati Rapla TK universaalkauplus endise peakaupluse baa-
sil.
Juulis 1950 lõpetati ka Põllumajanduse Ühistegevuse Keskliidu (PÜK) tege-
vus ning selle ettevõtted anti üle ETKVL-ile.

Kuni 1950. aasta novembrini allus Rapla kooperatiiv Harju Tarbijate Ko-
operatiivi Maakondlikule Liidule. 1.novembril 1950. a moodustati endiste
maakondade asemele 39 rajooni, sealhulgas ka Rapla rajoon, kooperatiivide
maakondlikud liidud muudeti aga rajooniliitudeks. Iseseisvus ka Rapla Tarbi-
jate Kooüperatiiv. Rapla Tarbijate Kooperatiivide Rajooniliitu kuulusid Rap-
la, Juuru, Kohila ja Kaiu Tarbijate Kooperatiivid. Viimane liideti 1. jaanuaril
1951 Juuru TK-ga. Praeguse Rapla tarbijate Ühistu territooriumil asuvad Käru
ja Lelle Tarbijate Kooperatiivid kuulusid Türi TKRL-i koosseisu.

1950. aastal allus Rapla Tarbijate Kooperatiivile 12 kauplust, 2 kioskit, 3 ladu,
1 kelder, 2 juurviljahoidlat ja 2 petrooleumihoidlat, 1 varumisladu ning 3 ühis-
kondliku toitlustamise ettevõtet kokku 27 istekohaga. Kaupade laialiveoks ja
allettevõtete teenindamiseks oli kooperatiivil 4 veoautot, mis küll enamjagu
aega remondis olid. Aasta lõpul avati veel üks kiosk Kodilas. Kooperatiivi
hingekirjas oli tollal 1874 liiget.
1950. aasta septembrist moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi sead-
lusega maarajoonid. Vastavalt sellele moodustati sama aasta 1.novembrist ka
Rapla TK Rajooniliidu Varumiskontor. Rapla TK Rajooniliidu määrusega nr
5 28.detsembrist 1950 moodustati Rapla alevisse ka rajooni universaalkau-
plus. See anti koos ladude, kolme kaupluse ning teemajaga üle Rajooniliidule.
Teemaja baasil avati uutes ruumides ka Rapla restoran-söökla. Sama aasta no-
vembrist oli Järvakandi Tarbijate Kooperatiiv andnud Rapla TK-le üle ka Pur-
ku harukaupluse. Järgnevatel aastatel käis uhke söökla käest kätte – rajooniliit
andis selle juba 1952. aasta 1.aprillil Rapla Tarbijate Kooperatiivile tagasi.

1951. aasta märtsis teatati nõukogude ajakirjanduses võidukalt järjekorras juba
neljandast sõjajärgsest toidu- ja tööstuskaupade jaehindade alandamisest. Kü-
tus odavnes viiendiku võrra, majapidamiskaubad, alkohol, kala ja kalamari
kümnendiku jagu. Leib, liha, sai ja või odavnesid 15 % ning sool koguni 21
%. Rahvas pidanuks nüüd muidugi suurt juhti Stalinit selle eest vaid pisar-
silmil tänama, paraku jäeti vastamata küsimus, kust nimetatud kaupu vastavalt
vajadusele piisavas koguses hankida... Tõsi, viina ja leiva hankimisega küll
suuremat probleemi polnud.
1.oktoobril 1952 jõudis venestamise ajajärk Eestimaale lähemale kui kunagi

35