Page 34 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

enda seast juhtima vaid kõige üllamad ja ausamad inimesed, kes truult pi-
dasid kinni ETKVL-i põhikirjas ettenähtud uutest põhimõtetest. Sellest ajast
alates ei olnud tarbijate kooperatsiooni praktilise tegevuse eesmärgiks enam
liialdatud kasumite tagaajamine, vaid kooperatsiooni kõigi liikmete kasvavate
vajaduste rahuldamine.

Ilmselt polnuks tõeline kommunism enam kaugel, kui poleks alanud sõda.
ETKVL alustas kaubavarude vedamist nõukogude tagalasse. Lisaks röövisid
ja hävitasid kauplusi taganevad Punaarmee väeosad. Eestimaa ühistegevuse
kahjusid hinnati sel perioodil ning toonases vääringus 112 miljonile rublale.

Mõned kuud pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt alustas tegevust
Tallinna Majanduskomando. Esialgu lubas sõjaväeline võim ühiskaubandus-
likku tegevust jätkata iseseisvas Eestis kehtinud põhimõtete alusel. ETKVL-ist
sai taas ETK ning vahepeal moodustatud maakondlikud .liidud likvideeriti.
19.septembri otsusega loodi ühistegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks Põl-
lumajanduslike Ühistute Keskliit. Selle järelevalve ja juhtimise alla kuulusid
ka tarvitajateühistud. 1942. a detsembris allutati kogu Eesti ühistegevus, sh
ka Põllumajanduslike Ühistute Keskliit, riigikomissari määrusega Ida-alade
Ühistegevuse Liidule, mis asus Riias. Tõsi, nö all-liiduna moodustati ka Eesti
Kindralkomissari Piirkonna Ühistute Liit, mille etteotsa määrati aga sakslane,
kelle korraldusi pidi ETK tolleaegne juhatus vastuvaidlematult täitma. Ra-
haühikuna võeti kasutusele nn idamark, kusjuures paralleelselt lubati kasuta-
da Nõukogude rublasid (!) ja tšervoonetseid. Saksa riigimark jõudis peamiselt
sõjaväelaste kaudu Eestisse mõnevõrra hiljem. Erakaupmeestele tagastati neilt
üürikeseks jäänud nõukogude korra ajal natsionaliseeritud kauplused. 1943.
aastaks oli ühiskaubanduse käes 650 poodi, eraettevõtjatel 1172 kauplust.
ETK endised suuremad tööstusettevõtted läksid sakslaste valdusse. Ränki sõ-
jakahjustusi said mitmed ETK endised ettrevõtted.

Ühistuline tegevus oli sõja ajal üldse
väga keeruline. Nõukogude tagalasse
evakueeritud ETKVL-i ettevõtetest
jätkas Jegorjevskis ainsana tegevust ko-
operatiivkaubanduse õppekombinaat.

Aastail 1957 – 1993 Rapla kooper-
atiivis nii kaubatundja kui ka aseesi-
mehena töötanud Virve Pavelson on
meenutanud:
„Ma pole esimest põlve kauban-
Virve Pavelson töötas palju aastaid ka
kooperatiivi aseesimehena dustöötaja. Mu isa oli sõja ajal Jär-

32