Page 32 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

mesel aastal asus tarkusi omandama 33 õppurit. Kooli lõpetasid kolme aasta pä-
rast vaid pooled alustanutest, mis oli eelkõige tingitud majanduslikest põhjustest.
Õppemaksu ei saanud tõsta üle 10% aastas ning iga kursus pidi suutma ennast
ise ära majandada.
Õppuritel oli majandushariduse vastu suur huvi ning juba esimeses grupis
oli mitmeid väga häid õpilasi. Alustasime ärijuhtidega, hiljem lisandusid turundus,
lõpuks ka IT-eriala. Majandusõppejõud tulid ikkagi põhiliselt Tallinnast ja Tartust.
Kuid Viljandis olid näiteks väga head keele- ja psühholoogiaõppejõud.
Keskkooli kõrvalt majandustarkusi ammutama tulnud olid mõneti tõelised
kangelased, kes põhikooli kõrvalt käisid meie koolis laupäeviti ja pühapäeviti. Lisaks
koolipiinadele tuli neil õppimiseks ka raha välja käia.“

4000 krooni – palju või vähe?

4000 krooni suurune õppemaks aastal 1993 oli umbes kümne kuu
keskmine töötasu. Rahal oli tollal muidugi hoopis teine väärtus
ning too 4000 krooni võrduks tollast ostujõudu arvestades täna
ilmselt 4000 euroga. Hiljem, kui Mainori Majanduskool juba
kõrgkooliks muutus ning lisandusid paljud uued õppeained,
tõusis ka õppemaks. Tähtis oli Mainori Majanduskoolis see, et
tegeldi ettevõtlusõppega, mitte niivõrd majandusfilosoofiaga,
ehkki ka sel ainel oli õppeprogrammides oma koht.

MMK Viljandi filiaali tuldi õppima, et osata toime tulla majanduses
tekkivate kriisisituatsioonidega. Õppekavades olid olulisel kohal majan-
dusteooria alused, turundus, raamatupidamise alused, suhtepsühholoogia,
keeleõpe, aga ka eetikaõpetus ja personaliõpe. Mainori Majanduskoolis pole
kunagi õpetatud sellist filosoofiat, kuidas vaid suuremat kasumit teenida
ning rohkem raha kaukasse saada. Õppureile teadvustati, et ettevõtlus on
ühiskonda edasiviiv mootor ning et ettevõtlikud inimesed on ühiskonna-
le väärtuslikud. Ja seda, et ettevõtlikkust tuleb iseendas arendada suuresti
tänu omandatud teadmistele. Ettevõtluse eetiline taust ning selle mõistmine
oli äärmiselt oluline.

30