Page 49 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

1997:

Mainori Majanduskool kui

konkurent kõrgkoolidele?

Mainori Majanduskool polnud Tartusse filiaali looma hakates veel kõrg-
kool. Seega polnud MMK otsene konkurent ka Tartu Ülikoolile ega EPA-le.
Sihtgrupid olid lihtsalt erinevad. Kuid inimestel oli soov omandada kõrg-
haridust kohapeal ning sealjuures samal tasemel nagu riiklikes ülikoolides.
Ülikoolide õppejõudude kasutamine oli tollal möödapääsmatu, sest päris
vaba õpetajaskonda ju tegelikult ei eksisteerinud.
Ülikoolid ei vaadanud tol ajal just väga meelsasti, et õppejõud töö-
tavad ka mujal. Õppejõud ise olid täiendavast sissetulekust äärmiselt hu-
vitatud ja mõnikord ületas erakoolist saadav sissetulek märgatavalt ka
põhitöökohast saadava tasu. Ülikoolid hakkasid oma töötajaid takistama
töölepingute sõlmimisel ning mujal loenguid anda lubati vaid ülikooli
loal.
Uusi õppureid võeti MMK-sse vastu põhimõttel, et kui inimesel oli
ikkagi tõsine soov õppida, võis ta alustada erinevalt tasemelt. Eelduseks
oli muidugi keskhariduse olemasolu. Sisseastumiseksameid pole Mainori
Majanduskoolis kunagi olnud, küll aga katseid. Üheksakümnendatel olid
nendeks kuni paaritunnised isiksuse testid. Nende testide põhjal püüti välja
selgitada igaühe isiksuseomadused, võimed jne.
Nii sai teada, kas tulevasel õppuril on kõrghariduse omandamiseks
üldse eeldusi. Raha võis ju paljudel olla, kuid võimekuse puudumisel pol-
nud lootustki kooli lõpetada. Püüti ka välja selgitada, milline on inimese
aktiivsus ja ettevõtlikkus. Testidega tegelesid koolis kutselised psühholoo-
gid, seega saadi iga tulevase õppuri kohta juba sisseastumisel üpris palju
infot.

1997: Mainori Majanduskool kui konkurent kõrgkoolidele? 47