Page 44 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

JUHAN TEDER on meenutanud ajastute vahelisi paralleele ja erine-
vusi:
„Mainori majanduskoolis oldud algusaastad olid mulle väga südameläheda-
sed, ühed ilusamad üldse kogu minu pedagoogilises karjääris. Tänagi vaatan hea-
meelega tagasi aastatele 93 -95, mil õppurite kontingent oli väga hea, eriti filiaali-
des. Nad olid ülimalt motiveeritud õppima ja üldse hea suhtumisega. See aitas mul
oma tööd õppejõuna tõeliselt nautida.
Tänaseks on muutunud ja arenenud tehnoloogia. 90ndatel hakkas juba visalt
ning tasapisi levima internet, aga tänapäevaste võimalusteni oli siis veel tükk maad.
Veebipõhist suhtlust ega õppekeskkonda polnud. Tuli ette valmistada konspektid,
neid masinpaljundada ja tudengitele kätte jagada, pidada auditooriumis loenguid
jne. Tänapäeval saavad tudengid need kätte veebi õppekeskkonnast.
Paljundusaparaat oli sel ajal suur luksus, lauaarvuteid ei jätkunud ka kooli
personalile, mis veel õpilastest rääkida.... Sülearvuteid polnud tol ajal peaaegu üld-
se ning vaid väga vähestel õppuritel võis kodus leiduda mõni vanem ja aeglasem
lauaarvuti. Auditooriumis näitasime kile pealt pilte seinale. Powerpointi ega muid
tehnovõimalusi siis polnud. Asja ajas tollal ära ka tavaline koolitahvel ning tükike
valget kriiti...
Mainoris jagasime tundi minnes üliõpilastele paberkandjal loengukoopiad
kätte, Tehnikaülikoolis polnud see aga võimalik. Tol ajal tuli pingutada ja rabel-
da mitmete eesmärkide nimel. Mu tänased kolmekümneaastased kolleegid ei mõista
seda ega viitsi ka pingutada nii palju kui meie omal ajal. Aga toona oli suur tahtmi-
ne midagi ka enesele lubada, maailma näha jne.“
1996/97 töötasid Kuhlbarsi 1 esimesel korrusel ainsas kooli admi-
nistratsioonile eraldatud ruumis direktor Maie Oblikas, õppedirektor Tiiu
Voodla, projektijuht Valev Reinhold ja sekretär Marleen Teimann. Ruumis
oli palav ja kui kõik läbisegi telefonidega rääkisid, küttis see niigi paksu
atmosfääri veel kuumemaks. Mõtteid koondada oli raske. Mainori süsteem
töötas siiski õlitatult kui kellavärk ning mingeid tülisid üleasustatud ruumis
ei tekkinud. Kuna kooli juhtkond oli 1995.a. lahkudes viinud endaga Au-
dentesesse kaasa nii suure osa õppejõududest kui ka õppureist, oli pisikesel
kollektiivil tekkinud sportlik huvi leida sügiseks kooli terve hulk õppejõude
ja õppureid. Töötati isegi laupäevadel ja pühapäevadel. Kõikehõlmav rek-
laam osutus tol perioodil tõeliseks võlusõnaks. Hiljem on Tallinna õppekes-
kuse töösse tublisti panustanud ka Estel Pukk, Ingrid Rõigas jmt.

42