Page 40 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

veel kutsekõrgharidustase, diplomiõpe, rakenduskõrgharidus ja bakalaure-
useõpe.
Mainori Majanduskooli eestseisuse liikmel 1995 – 2002 Ülo voog-
lAIUl on kooli algaastatest samuti olulisi mälestusi:
„Tõsist tähelepanu pöörati haritusele, pidevalt korraldati seminare. Õppejõud
tutvustasid üksteisele oma aineprogramme ja -sisu. Kõne all oli tervik ja iga õppejõu
osa selles. Mainori kooli maine oli tol ajal väga hea. Kooli kurss oli võetud väga selgelt
kõrghariduse suunas kuni doktoriõppeni välja. See oleks aga nõudnud tõsiseid tea-
duslikke uuringuid, empiirilisi uuringuid. Ent uuringutega oli toona probleeme. Tä-
naseni napib ja nappis ka siis asjatundlikke tunnetus- ja loomepotentsiaaliga inimesi.
Õppe keskmes peab olema kvaliteet, mida ei tohi ühelgi juhul järele anda.
See oleks kõige hukatuslikum tee ühele koolile. Ärijuhtimine ei saa õppetöös üksi
vohama jääda. Vundament, st iseseisva mõtlemise osa, analüüsi, sünteesi, prognoo-
si, ettenägemise osa peab tulevikus kasvama. Iseseisva mõtlemise osa peab hakkama
kasvama reproduktiivse mõtlemise arvel. Produktiivse, konstruktiivse mõtlemise
osa kasv on äärmiselt oluline.“

Küsitlus kui uuring?!?

Professor Ülo Vooglaid on olnud äärmiselt kriitiline küsitluste
suhtes, millelt saadud andmeid nimetatakse kõlavalt uuringuteks.
Küsitlus on vaid meetod algandmete kogumiseks, kusjuures
andmed iseloomustavad üksnes küsitletavat, mitte seda, mille
kohta küsitletakse. Küsitlus ei ole uuring. Aga kui puuduvad
uuringud ja faktid, siis pole ka teaduslikku mõtteviisi ning kahtluse
alla võib seada ka kõrgkooli maine. Tegelikult koguni selle
olemasolu.

38