Page 61 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 61
MarIna
naPPa
„Vahe keskerihariduse ja rakendusliku kõrghariduse vahel oli tol-
lal paljudele arusaamatu. Keskeriharidus tähendas, et omanda-
ti keskharidus koos mingi erialaga, rakenduskõrgharidust tuldi
omandama aga juba pärast keskkooli-gümnaasiumi lõpetamist.
Mis puudutab nüüd rakenduskõrgharidust ja akadeemilist kõrg-
haridust ehk diplomi- ja bakalaureuseõpet, siis kõige olulisem
vahe nende puhul oli praktika osatähtsus, mis oli oluliselt suu-
rem rakendusliku kõrghariduse puhul. Viimase puhul oli ligi 40
% õppekavast reaalne praktika ettevõtetes. Just see praktiline
pool osutuski üliõpilaste jaoks eluliselt tähtsaks. rakendusliku
kõrghariduse puhul kasutati väga palju praktikutest õppejõude,
mitte õppejõude-teoreetikuid, kes oskasid internetivaesel ajas-
tul ilusasti raamatuid ümber jutustada. Mainori kooli jõuline sek-
kumine Eesti haridusellu pani konkurente kindlasti muretsema,
kuna Mainori majanduskooli tase ületas teiste erakõrgkoolide
oma märkimisväärselt. Mainori Majanduskool oli väga kliendile
orienteeritud, arendas ettevõtlikku mõtlemist ning siinne kesk-
kond pakkus võimalusi igaühele “
Eelmise millenniumi lõpuaastail algatati Mainori Majanduskooli
õppejõudude jaoks väga tänuväärne ürituste sari Kohilas, professor Ülo
Vooglaiu maakodus, kus tehti kokkuvõtteid ja järeldusi eelnevast aastast,
püstitati eesmärke järgmiseks õppeaastaks ning räägiti sellest, kuidas neid
saavutada. Meeskonna ja ühtsustunde kujundamiseks ja tänu väljendami-
seks tublimatele olid need üritused äärmiselt vajalikud ning kujunesid
vahvaks traditsiooniks järgnevateks aastateks. Kahepäevased seminarid
toimusid sealtpeale augustis ning talvel jaanuaris erinevates Eesti paika-
des.
1998–1999: entusiasM ja kõrgharidusnälg, esiMesed akrediteeringud 59
