Page 64 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 64
PEEtEr
MÜÜrSEPP
„1999. aasta sügisel töötasin Tallinna Pedagoogikaülikoolis filosoofia
õppetoolis. Minu eriala on teadusfilosoofia, mida aga seal eriti ei soo-
situd. Pigem eelistati analüütilist filosoofiat. Otsustasin kandideerida
MMK prorektoriks ehkki ma koolist endast suurt midagi ei teadnud.
Mainori koolis oli võetud eesmärgiks siseneda ka akadeemilisse ha-
ridusellu. Sellest johtuvalt kujuneski minu üheks suuremaks ülesan-
deks bakalaureuse õppekavade ettevalmistamise koordineerimine.
Meil oli väga tubli ja ettevõtlik meeskond, milles toomas Saal oli
üks keskseid tegijaid. Valmistasime ette kõik vajalikud dokumendid
aastaks 2000. Mõistsin, et akadeemiline ja rakenduslik kõrgharidus
ühes koolis olla ei tohi. Koole pidi tingimata kaks olema, kusjuures
kooli pidaja võinuks olla üks - aS Erahariduskeskus. asutasime Mai-
nori Majandusinstituudi kui ülikooli. Meie kolmeaastased bakalaure-
use õppekavad olid üldse Eestis esimesed.“
Ärinduse õppekava oli tol ajal keskne. Ülikooli tüüpi õppeasutusele
oli aga kehtestatud nõue, et õppekavad peavad olema vähemalt kahel eri-
alal, et seda tüüpi õppeasutusele litsents antaks. Valmis ka infotehnoloogia
kolmeaastane bakalaureuse õppekava. Oldi siiski veendunud, et majandus-
koolis on igal juhul vaja õppureid lähemalt tutvustada ka akadeemilisema
suunaga. Kui inimesele ei õpetata oma põhierialaga paralleelselt ka filosoo-
filist mõtlemist, siis on kõrgkooli produtseeritud tudeng lihtsalt üks tehnili-
ne töötaja. Spetsialist peab oskama filosoofiliselt mõelda ja asju mõtestada.
Ehk pole tal tõepoolest vaja detailideni analüüsida Platoni dialooge, aga
kriitilise teoreetilise mõtlemise aluseid tunda on lausa hädavajalik.
TähTis fakT! Mainoris mõisteti, et ärilise mõtlemisega peaksid
inimesed kokku puutuma juba lapseeas ning et andekate
inimeste varajane leidmine ja koolitamine on ühiskonna
jätkusuutlikkuse oluline osa.
62