Page 67 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 67

Kuna 2002. aastal muutus Mainori juhtimine ja sellega korraldati
                  ümber ka eelarvelised prioriteedid Tallinna filiaalis, jätkas lastekool
                  isemajandava projektina sama aasta sügisest endiselt toomas Pik-
                  hofi juhtimisel, kuid MTÜ Loovuse Koolituskeskuse erakoolina Laste
                  ja noorte Erakool „loovus“. 2016. aastaks kasvas sellest välja PMg
                  Koolituskeskus, mis tegutseb Pirita Majandusgümnaasiumis prae-
                  gugi.
                    oluline on märkida, et Mainori Majanduskooliga alustades polnud
                  tegelikult  veel ingliskeelset majandusalast terminoloogiatki. See
                  ajastu, kust olime äsja  tulnud, lihtsalt ei vajanud neid termineid va-
                  rem ning seepärast polnud jõutud neid eesti keelde tõlkida. Meie
                  võõrkeeli hästi valdavad õppejõud võtsid siis üsnagi töömahuka ja
                  keerulise tõlkimistegevuse ette ning asusid majandustermineid
                  eesti keelde sobitama.  toomas Karm lisas tõlgitud majandusala-
                  seid termineid vene keelest, inglise keele õppejõududega tõlkisime
                  omalt poolt muud vajalikku.
                    2015.aastal, mil andsin Mainori koolis viimaseid loenguid, tulid siia
                  õppima esimesed välistudengid. Miks taheti MMK-sse õppima tulla
                  ja selle eest veel raha peale maksta? Üks põhjus oli muidugi Mai-
                  nori üldtuntud nimi. teine põhjus oli regionaalsuse printsiibi oskus-
                  lik rakendamine. See võimaldas kodus õppimist. Võrust või Valgast
                  pole just kõige odavam sõita tallinnasse kooli. Samuti pole paljudel
                  inimestel võimalik aastaid kulutada üksnes kooliskäimiseks. Mainori
                  õppesüsteem võimaldas aga töölkäimist kooliga ideaalselt ühenda-
                  da. Seejuures oli väga oluline, et MMK õppejõud olid nõus sõitma
                  üle Eesti filiaalidesse kohale. Tallinnas ei pruugigi sellest aru saada,
                  sest vahet pole, kas käia koolis kesklinnas, Koplis või Mustamäel....
                  Väiksemas kohas selliseid võimalusi aga pole. Ja kui siis keegi pakub
                  võimalust omandada (kõrg)haridus sisuliselt kodukohas, on see pal-
                  jude jaoks väga oluline. Õppejõududele oli muidugi väga keeruline
                  sõita ühel päeval tunde andma narva ja järgmisel päeval Kuressaar-
                  de. unistasime seetõttu kogu aeg isiklikust helikopterist. Keeleõppe-
                  jõud leiti küll üldiselt kohapealt, kuid erialaõppejõududel tuligi kogu
                  aeg mööda Eestit tiirutada.
                    Meie esimesed õppurid oli tavaliselt gümnaasiumisse minevad
                  põhikoolide  lõpetajad,  kes  pärast  päevast  koolitööd  tulid  Mainori




                         1998–1999:  entusiasM ja kõrgharidusnälg, esiMesed akrediteeringud  65
   62   63   64   65   66   67   68   69   70   71   72