Page 29 - AM210925
P. 29

6                                                                                      Djabièrnè 24 sèptèmber 2021

       Isla de Aves: e isla mas desolá i                                       Sitio




       lubidá den Laman Caribe                                                 Inlubidabel ©






       Pariba di Boneiru tin un grupo di isla konosí komo
       Las Aves òf simplemente yamá Aves. E islanan aki,                       Bòi Antoin
       situá masoménos na e mesun distansia ku Boneiru
       ta for di Kòrsou, a hunga un papel importante den e
       bida di piskadónan boneriano, ku den pasado tabata
       bai piska alrededor di e islanan ei, na unda nan taba-
       ta keda pa mas dia. E islanan Aves pariba di Boneiru,
       ku bon mirá ta konsistí di dos grupo di isla, archi-
       piélago, ta propiedat di Venezuela. Pero den e me-
       sun laman Caribe aki, mas pariba i nort, tin un Aves,
       ku tambe ta di Venezuela. Ta tokante e isla Aves ei e
       artíkulo aki ta bai. Isla Aves ta konsiderá komo e isla

       mas desolá i lubidá den Laman Caribe.


                  E otro Aves              kuminsamentu di siglo pasá,
         E otro isla Aves aki, yamá  anke  e  ta  ubiká  700 kilometer
      ofisialmente  Isla  de  Aves  (isla  for di Caracas i únikamente 230
      di para) no ta habitá. Ta un isla  kilometer for di Dominica.
      bandoná den Laman Caribe, si-
      tuá 125 mia pabou di Dominica                  Banki di santu
      i 270 mia nort di Venezuela. No         E  promé  persona  na  Bo-
      opstante  e  distansia  grandi  aki  neiru ku a hasi menshon di e
      for di Venezuela, e isla ei ta di  isla aki tabata Kechi Dortalina,
      Venezuela.                           nabegante. El a yega di konta
         E isla aki a konta atraves di  kon den su biahenan ku barku
      añanan ku hopi interes di sientí-    di bela den Caribe nan sa pasa
      fikonan, ku a yega di hasi hopi  banda di e isla aki. Kechi a kon-
      investigashon di ekologia i e  ta tambe di un porko ku tabata
      kantidat grandi di para ku ta  biba riba e isla aki. Kon bini e
      biba i brui riba e isla aki. Un di  animal riba e isla e no por a                Bista aéreo di Isla de Aves pabou di Dominica.
      e  ekspedishonnan  importante  konta.
      pa e isla aki tabata bou di di-         Di dos persona ku a papia di  koral, masoménos 1000 meter  Hulanda a keda ku e isla te na
      rekshon di e konosido sientífiko  Isla de Aves meimei di añanan  largu i 400 meter hanchu, ubiká  1878, na momentu ku e kompa-
      Paul Wagenaar Hummelinck,  ochenta tabata Mauricio Mar-                  den direkshon nort pa sùit. Tin  nia ‘American Guano & Copra
      kompañá pa  N.J.  Maloney  i G.  chena. Asina el a konta ku nan  un torno grandi di heru riba e  Company’ a bai e isla i a traha
      Zuloaga. Nan a dediká atenshon  tabata bai e isla aki pa piska ku  isla aki.  Su altura ta 18 meter  algun kas di tabla, na unda al-
      na tantu historia, geologia komo  su  balandra  Mississippi.  Taba-      i riba dje tin un lus i tambe un  gun  minero  ku  tabata  saka
      ornitologia e isla.                  tin hopi piská. Nan tabata salga  radar, miéntras ku 1979 Warda-        guano  (fosfato)  tabata  keda.  E
         Isla de Aves ta e isla mas soli-  e piskánan aki pa despues bin  kosta di Venezuela a instalá un  grupo di minero aki a keda riba
      tario i desolá den Laman Caribe,  bende na Boneiru.                      base riba e isla.                   e isla te na 1912, ora ku nan a
      situá na 15N40 i 63E36. E ta un         Aves no ta mas ku un banki          Un aña despues, esta 1980,  kaba saka tur guano ku tabatin.
      poseshon  di  Venezuela  desde  di santu, konsistiendo di santu i  un orkan fuerte, Allen, ku a pasa
                                                                               riba e isla a parti esaki den dos,          Parti di Venezuela
                                                                               di manera ku awor tin dos parti,       Aves a bira parti di Venezu-
                                                                               dos pida, un parti nort i un parti  ela  desde  independensia  di  e
                                                                               sùit. E parti nort ta algu mas  pais  aki  for  di Spaña na  1821,
                                                                               grandi.                             pero nunka el a usa e isla. Hopi
                                                                                  E promé bia ku e reportá  aña despues sinembargo Ve-
                                                                               eksistensia di e isla aki tabata  nezuela a disidí di pone un base
                                                                               na 1587. E eksplorador spañó  militar riba Aves. Awendia e isla
                                                                               Avaro Sanzze a duna e isla aki  ta un parke di naturalesa ku ta
                                                                               e nòmber “Isla de Aves” na mo-      gosa di protekshon desde 1972.
                                                                               mentu ku el a deskubri’é den e  Hendenan ku ke bishitá e isla
                                                                               aña ei. Pero Spaña no a tuma  aki mester di pèrmit  spesial di
                                                                               poseshon di e isla aki na promé  Gobièrnu di Repúblika di Vene-
                                                                               instante,  kisas  pasobra no ta-    zuela. Militarnan mester duna e
                                                                               bata bale la pena.                  pèrmit aki. Solamente siudada-

         Mauricio Marchena a piska den pasado na Isla de Aves ku                  Despues di tempu Inglatera i  nonan venezolano por bishitá e
         su barku Mississippi.                                                 seguidamente Spaña, Portugal i  isla. E militarnan aki ta ehersé
                                                                               Hulanda tabata poseé e isla aki.  tambe kontròl estrikto riba e isla
   24   25   26   27   28   29   30   31   32   33   34