Page 86 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Krista Allas,
Rapla Tarbijate Ühistu
pearaamatupidaja

1962. aastal tuli pärast keskkooli lõpetamist Rapla ETK-sse tööle Krista Al-
las. Vahepeal õppis ühistu stipendiaadina ka Moskva kooperatiiviinstituudis,
kuid 1968. aastast oli ta taas Raplas tagasi. Õppimisega probleeme polnud,
kuna vene keel oli naisel suus. Siberist tagasi tulnu jaoks oli see elementa-
arne. Kooperatiivis alustas raamatupidajana, ehkki see polnud kaugeltki naise
esimene eelistus. Ometi tahtis saatus teisiti. Moskvast naastes jätkas Krista
ökonomistina, vahepeal jõudis ka aseesimehe toolile, kuid lõpuks jätkas
taas raamatupidamistoas. Tollase pearaamatupidaja Selma Kuke juures oli
nooruke Krista saanud korraliku raamatupidamiskooli, mis lubab tal selles
ametis jätkata tänagi. Kui eelmine raamatupidaja pensionile läks, asuski Krista
tema asemele.
Millised on olnud keerulisemad ajad Rapla Tarbijate Ühistus?

Üks kõige raskemaid perioode oli mul aseesimehena. Töömehed olid siis
parajad joodikud, kellele just väga palju loota ei tasunud. Kui kaubavagunite
tühjendamisega oli parasjagu tuli takus ja laadijaid puudu, siis oli vaja ühtviisi
tunda nii ussisõnu kui naiselikku mõjutamiskunsti, et tööd ometi tehtud saaks.
Aga nooruses oli kuidagi lihtsam ootamatuid raskusi ületada. Tänapäeval
on jälle seetõttu lihtsam, et mehi peaaegu polegi tööl. Vaid üksikud trans-
porditöölised ja juhatuse esimees ise.
Keerulised olid ajad, mil ETK-le allusid ka varumiskontor ja segatööstus-
kombinaat, autokoondis ja Ühiskondliku Toitlustuse Ettevõte. Töötajaid oli
väga palju. Nüüd aetakse läbi kordades vähenenud koosseisuga ja ega alluvu-
settevõtteidki enam suurt pole jäänud.
Väga rasked ajad oli Rapla TK jaoks ka üheksakümnendate algul, kui oma
raha käibele võeti. Rahval raha suurt polnud, aga kaupade eest oli vaja ju ikk-
84