Page 82 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Milline võiks olla Rapla Tarbijate Ühistu tulevik aastail 2025
-2030?

Ennustamine on pigem pendlimeeste ja nõidade pärusmaa ning majandusin-
imesele hästi ei sobi. Aga kui üritada pilku tulevikku heita, on selge, et inflat-
sioon teeb oma töö ja käibenumbrid kasvavad. Iseteeninduse kiirus ilmselt
tõuseb ja poodides võib väheneda töötajate arv. Omaette küsimus on interne-
tikaubanduse areng. Kas riiklik regionaalpoliitika soodustab tulevikus elu jät-
kumist ka väikestes maapiirkondades? Sellele vastata tähendaks praegu õnne
katsuda Spordiloto piletiga. Eesti riigi arengustrateegia on pikemas perspek-
tiivis täna suhteliselt ettearvamatu.
Rapla Tarbijate Ühistu juhina loodan ja arvan, et saame oma turuosa hoitud.
Rapla elanike arv praegu küll veel väheneb ning metropol tõmbab endiselt,
kuid see protsess on aeglustunud ning pealinnast on hakanud elanikke hoopis
väljapoole valguma. Ja ehkki täna moodustab Tallinn koos Harjumaaga kaks
kolmandikku Eestist, on lootust, et see ülekaal enam oluliselt ei suurene.
Tahes-tahtmata hakkavad aja jooksul uksi sulgema väiksemad maakonna kau-
plused. Suuremate tulevik on ilmselt helgem. Kui me Coopiga jätkame senisel
kursil, kasutades ühistu hanget ja head hinda, siis areneme endiselt korralikult.
Kahjuks pole meil veel piisavalt rahvusvahelist toetust, EuroCoop meiega just
väga tihedat koostööd ei tee. Seal ongi muudatuste tegemine keeruline ning
aeganõudev. Aga EuroCoop on praegu Euroopa suurim kaubavaheladu ning
neil on Euroopas 36 000 kauplust. Võrdluseks – Lidlil on neid vaid 5600.

Kuivõrd mõjutab Eesti kaubanduspartnereid meil toiduainetele kohaldatud
käibemaksumäär 20 %. Saksamaal on see 5, mõnes riigis veel tunduvalt väik-
sem kui meil. Sedavõrra soodsamalt saab klient poes kauba kätte ja sedavõrd
suureneb ka läbimüük ning kauba üldkäive?

Ma ei kommenteeriks seda üheselt. Lätlased kaotasid käibemaksu juur- ja puu-
viljadelt. Ja mida nad sellega võitsid? Kas inimesed hakkasid nüüd tõepoolest
kolme kartuli asemel igaks lõunaks koguni viit maaubinat sööma või mitte?
Tegelikult tähendab toitainetele kohaldatav madalam käibemaks hoopis riigi
majanduslikku võimekust katta oma kulusid teiste tegevuste arvelt. Riigi ra-
hakott on ju ikkagi üks. Kuidas neid kulusid Eestis katta? Kas tõsta mingeid
ettevõtluskulusid? Või saadakse kusagilt kätte mingi lisa eksporditulude arvel?
Miks Eestil pole ühtegi laeva ? Miks need teiste riikide lipu all sõidavad?
Toogem need Eesti lipu alla tagasi ja ehk leiamegi hoopis siit võimaluse toid-
uainete käibemaksu vähendamiseks? See on valitsuses arutelude koht. Ja
võib-olla on neid valdkondi rohkemgi, mille arvel annaks riigi võmekust tõsta.
Arusaadavalt on nii väikest riiki nagu Eesti üldse kallis ülal pidada.

80