Page 81 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

Positiivne pool selles kibedas kogemuses oli aga see, et MMI sai oma vitsad
kohe alguses kätte.
Ülikooli loomisel oli tegelikult teisigi murekohti. Kõik märgid ümbrit-
sevas keskkonnas viitasid järjest aktiivsemale infotehnoloogia kasutamisele
kõikjal ja kõiges. See tundus olevat kui tegevus ruudus, kui matemaatiliselt
väljenduda. Õppejõude oli raske leida. Ent kõrgkool tingis doktorikraadiga
õppejõudude olemasolu. IT alal oli neid aga Eestis vaid näputäis, õigemini
praktiliselt polnudki ja olemasolevadki olid juba maksimaalselt hõivatud.
Üsna kiiresti said MMI töötajad ja Erahariduskeskuse omanikud aru,
et Eesti kõrgharidusmaastikul ülikoolina ellu jäämiseks oldi üksi liiga väe-
tid. Mõistlik tee edasiminekuks olnuks jõudude ühendamine mõne teise
eraülikooliga. Samale järeldusele olid ilmselt jõudnud ka mitmete teiste
erakõrgkoolide omanikud. Loomuliku tõuke andis selleks Eesti kõrghari-
dust reguleeriva seadusandluse karmistamise ja ülikoolidele kehtestavate
rangemate akadeemiliste nõuete kavad. Ühinemisteemalised kontaktid ja
jutuajamised teiste erakõrgkoolidega toimusid tol ajal pidevalt. Tõsiselt haa-
rasid liitumise mõttest ja võimalusest kinni aga Audentese Kõrgema Äri-
kooli omanikud. Läbirääkimised Audentesega algasid 2001. suvel ja jõudsid
liitumisotsuseni sama aasta jõuludeks.

2000: Mainori Majandusinstituut 79