Page 80 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 80

Kui  aastail 2000 -2001 asuti tegelema uue kontseptsiooni  - nn ECINO-
            RI teeside – väljatöötamisega, oli seal ka peatükk sellest, millisel filosoofili-
            sel alusel Mainori kool tulevikus töötama hakkab ja millistest põhimõtetest
            lähtuda teisi inimesi õpetades. Just Peeter Müürsepp tõi siis õpetamisfilo-
            soofiasse arusaama, et inimene ja maailm on üks tervik ning et kõik süstee-
            mid on iseorganiseeruvad nii eluta kui ka eluslooduses ja ka ühiskonnas.
            Tuli arvestada, et juhtimis- ja suunamisvõimalused on piiratud ning võima-
            likud vaid teatud situatsioonides. Viimaseid tuleb osata aga ära tunda, et
            langetada toimivaid ja edukaid juhtimisotsuseid.
                  Peeter Krossi sõnul oli eesmärgiks kujundada MMI-st ülikool kõigi sel-
            lele iseloomulike tunnustega. Seejuures polnud vaja kõikide asjadega nul-
            list alustada. Juhtimissüsteem toimis ning asjalik ja töine meeskond kujunes
            kuidagi sujuvalt ja kiiresti. Pingutati selle nimel, et MMI oleks kohe algusest
            võimalikult palju ülikooli nägu. Kehtestati ülikoolile omased struktuurid,
            ametinimetused ja reglemendid, moodustati ülikooli nõukogu ja kuratoo-
            rium, palgati uusi inimesi, valiti professoreid, püüti käivitada teaduslikku
            uurimistööd, sõlmiti sidemeid teiste maade kõrgkoolidega. Pepleri tänava
            hoone Tartus renoveeriti moodsaks õppekeskuseks jne. Aga kõigest sellest
            jäi siiski väheks. Nagu ikka ei piisanud kõikide ilusate plaanide teostami-
            seks raha ning pidev laenuvõtt enne töötajate palgapäeva oli pigem norm
            kui erand. Üsna kiiresti sai selgeks, mida ülikooli tegemine sisuliselt tähen-
            dab ja milliseid ressursse see eeldab.


                  Mõnikord võib hea komöödia saada ka mõnest põrumisest,
                  näiteks läbikukkumisest õppekava akrediteerimisel!


                  Üheks mainorlaste optimismi kainestavaks hetkeks, mis pani ülikooli
            asjadele realistlikuma pilguga vaatama, oli 2000. aasta sügisel läbikukkumi-
            ne psühholoogia diplomiõppekava akrediteerimisel. Toonastele sündmustele
            tagasipilke heites on saanud selgeks, et rahvusvahelise hindamiskomisjoni
            tollane hinnang MMI tegevusele oli igati õiglane. Akrediteerimine oli ju si-
            suliselt ette valmistamata ja selle teostus meenutas kohati kehva komöödiat.




        78
   75   76   77   78   79   80   81   82   83   84   85