Page 76 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

Mõistagi tuli arvestada ohuga, et ühel hetkel paisub süsteem halda-
matult suureks. Igal juhul tuli tagada õppekvaliteet ning oma piire reaal-
selt tajuda. Igatahes kummutati müüt nagu oleks erakõrgkoolis õppimiseks
vaja vaid raha. Paljudele kinnitati juba sisseastumisel, et ilmselt pole Mainor
kool nende jaoks just sobivaim paik õpinguteks. Kui aga selgus, et mõnele
andekamale võis edasiõppimine jääda raha taha, siis tegelesid kooli oma-
nikud ka selle probleemiga. Töötati välja stipendiumid ja õppemaksu soo-
dustused.
Uue millenniumi esimestel aastatel tulid Mainori kõrgkooli oma tead-
misi täiendama peamiselt vanemad ning tööl käivad inimesed, kellele so-
bis õhtune õpe, mistõttu loengud toimusidki nädala sees õhtusel ajal. Peagi
hakkas õppurite seltskond noorenema, misjärel avati ka päevased õppegru-
pid Tallinnas, Tartus ja Narvas gümnaasiumist tulnutele.

Maskiball Mainoris kristel Reim, tauno õunapuu ja Maie Oblikas 1999

Tartu õppekeskuses tekkis mitmeid toredaid traditsioone - suvepäe-
vad Peipsi järve ääres, jõuluballid ning üle-maja-diskod. Tartu lõpuaktused
toimusid aga sageli hoopis Vanemuise kontserdimajas, kuna kõik lõpetajad
ei mahtunud lihtsalt kooli aulasse ära. Tartu filiaali tublimatest juhtidest ni-
metagem aga kahte - Urve Põru ja Tiina Aulingut.

74