Page 78 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

maatikas... Aga kõlvatu konkurentsi puhul kõlbasid kõik vahendid. Koos-
tööprojekt MKK ja Tartu ülikooli ning Tehnikaülikooliga sel kümnendil oli
ettevõtlusõpiku väljaandmine. Tänaseks on aga Ülemiste linnaku võimas
areng olukorda teatud määral muutnud ja avardanud ka koostöö silma-
piiri.
Kooli maine oli ühiskonnas juba piisavalt kõrge, mis võimaldas saada
ministeeriumilt Eestis esimese ülikoolina kolmeaastase bakalaureuseõppe
litsentsi. Akadeemiline ülikool oli Mainori huvi, teisalt soovisid ka tudengid
ülikooli diplomit kui eeldatavalt mainekamat haridusdokumenti. Kohati on
see arusaam levinud tänaseni. Paraku on ülikooli pidada kordades kallim
kui rakenduskõrgkooli. Eeskätt nõutava tasemega ja koosseisudega perso-
nali ning kohustusliku teadustegevuse tõttu. Samas on omandatava haridu-
se tase vähemalt Mainori rakenduskõrgkooliga sisuliselt samaväärne. Üle-
mineku õppekavad rakenduskõrghariduselt bakalaureuseõppele tõid kaasa
ühe aasta täiendavat õpet teoreetiliste käsitluste tõttu. Sisuliselt oli ju see
võimekus Mainori koolil olemas. Üliõpilaste tõttu suurenes õppeaastate arv
ühe võrra ja tõi koolile ka täiendava sissetuleku. MMK ja MMI olid ühe koo-
li pidaja AS Erahariduskeskuse erinevat ettevõtted (asutused), kel oli siiski
üks juhtkond ja personal.
MMI rektor, PhD PEETER KROSS: „Eks see üks omajagu riskantne
afäär oli. Aga tollal tegelesidki kõik kõigega. Probleem näis olevat vaid rektori
leidmisega, kelleks pidi olema teaduskraadiga inimene. Pärnits tegi mulle vastava
ettepaneku ühel saunaõhtul, mida Kuhlbarsi tänava maja all aeg-ajalt ikka peeti.
Kaalusin seda ettepanekut päris tõsiselt, aga kuna parajasti puudusid mul uued
põnevad väljakutsed, siis nõustusingi. Tagantjärele mõeldes oli see päris põnev
peatükk senises elus!“
MMI väärib Eesti kõrghariduse ajaloos kohta vähemalt kolmel põh-
jusel. Esiteks on MMI kõige lühema – üks aasta ja viis kuud - iseseisva
tegutsemisajaga ülikool Eestis. Teiseks rakendati MMI-s esimesena Eestis
nn Bologna tüüpi (kolm aastat, 120 ainepunkti) bakalaureuse õppekavasid.
Kolmandaks anti esimesed kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpudiplomid
Eestis välja just 2001. aastal MMI lõpetajatele. Igatahes üllatas MMI ootama-
tu ilmumine meie kõrghariduse kaardile viieteistkümnenda Eesti ülikoolina
(sealjuures üheksanda eraülikoolina!) 2000. aasta sügisel paljusid, ilmselt ka
tolleaegseid kõrgeid haridusjuhte.

76