Page 93 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115
P. 93

oma koduselt peenra- või põllumaalt saadud toodangust. Varujad täitsid oma
       plaane Moskva ees seega tavaliselt üsna korralikult. Ja mõistagi varustasid nad
       ka kohalikke poode juur- ja puuviljadega  täpselt nii nagu kellelgi vaja oli.

       Hulgikaubanduse arendamiseks ETKVL-il ikka raha jätkus?

       Jätkus. Meie hulgilaod olid siiski päris võimsad. Ka nutikad tehnikamehed
       andsid ladude paremaks ärakasutamiseks oma osa. Leiutati rataskonteinere-
       id, tõstukeid, millega sai kaupasid kõrgemale lae alla ladustada jne.

       Kas seitsme- ja kaheksakümnendatel lettidele ka mandariine ja
       apelsine jagus?
       Neid oli, ehkki vast üksnes korra aastas. Poodi jõudsid need samuti, aga seal
       jätkus sellist kaupa  vaid loetud tundideks. Kord aastas saime ka üsna rohelisi
       banaane. Aga söömata need igatahes ei jäänud. Muide, banaane sai kunst-
       likult kollasemaks muuta. Pandi õun banaanikasti ja varsti olidki banaanid
       isuäratavalt kollased. Nimelt on õunas sellised fermendid, mis banaane üsna
       kiiresti kollaseks „küpsetavad“.
       Probleeme  oli  aga  hoopis  viinamarjade  ja sibulatega,  mida  keskühistu  os-
       tis sisse liiga suurtes kogustes, mistõttu poed olid pärast hädas nende ma-
       hamüümisega. Nimelt osteti sisse odava hinna tõttu mitte söögi-, aga hoopis
       tööstusviinamarju. Need olid hapud ja neist oli hea hoopis veini teha. Igatahes
       jäime meiegi ühel aastal viinamarjade realisatsiooniga hätta ning pidime siis
       Valtu veinitehases neid mahlaks tegema, et mitte kahjusid kanda.
       Sibulaga oli lugu keerulisem, neist ju mahla ei tee. Eks osa nendest meeletut-
       est sibulakogustest läks ka raisku, aga osa viisime Mahtra sovhoosi. Nemad
       kasvatasid nimelt rohelist sibulat ja eks siis need ülejäänud mugulad saigi sinna
       kasvama pandud.

       Mõnikümmend aastat tagasi kauples Tarbijate Ühistu ka autoo-
       sadega, enam mitte. Miks?
       Vanasti oli automarkide valik väike, järelikult ka standardsete osade sortiment
       suhteliselt tagasihoidlik. Nüüd on hoopis teised ajad, esiteks ei hakka tavaliselt
       keegi ise oma keerukat sõidukit parandama, vaid see viiakse töökotta. Teiseks
       on automarkide valik tohutu ja samavõrra on suurenenud ka vajalike varu-
       osade hulk. Tarbijate Ühistu jaoks oleks see liiga keeruline maailm.








                                                                             91
   88   89   90   91   92   93   94   95   96   97   98