Page 92 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

kaheksakümnendatel alanud talongiajastu. Siis oli aeg-ajalt tõepoolest suhkru-
stki puudus. Raske aeg oli ka siis, kui algas bensiinikriis. Kaupade väljavedu
oli siis raskendatud. Õnneks aidati meid lisatalongidega nii täitevkomiteest kui
heade sõprade poolt EPT-st. EPT-s olid lahtised mahutid ja aeg-ajalt käisid
meie autod seal tankimas. Kui hiljem jälle rohkem talonge saime, andsime
EPT meestele neid tagasi. Mõnikord aitasid meid ka majandid, näiteks saatsid
oma auto kaubale järele vms. Üks nipitamine käis kogu aeg. Normaalsest
tööst polnud tegelikult juttugi. Väga raske aeg oli ka siis, kui Eestimaad tabas
suu- ja sõrataud. Piima ja piimatooteid sai siis nii vähe, et kõigile seda küll pi-
isavalt ei jätkunud. Poodidesse jagus piima vaid mõneks tunniks. Neist lastest
oli kahju, kes oma vajalikku piimakogust kohe kuidagi kätte ei saanud, kuna
vanematel polnud vajalikul hetkel võimalust poodi külastada.
Ometi elati ära. Kõigil oli kusagil tutvusi, millegi hankimiseks
osutati vastuteeneid jne. Oli see omalaadne ellujäämise ajajärk ?

Muidugi. Kuskil arusaamatutes kohtades liikus nii defitsiitset tööstus- kui ka
toidukaupa. Kui ETK-l oli ekskursiooniks bussi vaja, siis leiti vajadusel kusagilt
ka mõni välismaine kingapaar ja kõik sai korda. Aga tähtis oli see, et inimesed
olid fantastilised ja kõik nad kuidagi hoidsid üksteist. Selles mõttes oli see tore
aeg. Sellist kiusu, pealekaebamist ja näpuga näitamist nagu tänapäeval igatahes
polnud.
Ja ausad oldi üksteise vastu. Meenub üks markantne lugu kaduma läinud kon-
jakipudeliga. Laadijad olid selle kuidagi „kõrvaldanud“ ja lumehange peitnud,
et see sealt hiljem ära võtta. Seda juhtus nägema aga nende kolleeg, kes kesk-
kontorit eelnimetatud alatust plaanist teavitas. Leidsimegi pudeli hangest üles
ja laomees pääses puhaste paberitega. Ausus võitis.

Millistest kaupadest kaheksakümnendail enim puudust tunti?

Puudust tunti paljudest ehituskaupadest. Ehitusmaterjale jagas toona täitev-
komitee ja meile lihtsalt anti teada, kellele mingi koorem materjale tuli saata.
Meil polnud seejärel siis enam midagi teha. Puudust tunti ka mitmesugustest
tööstuskaupadest, kingadest ja moekatest rõivastest. Valik oli väike. Aga meie
tollane õmblustööstus töötas väga kvaliteetselt. Sageli olid meie riided õm-
meldud palju paremini kui välismaised. Ka Baltika ülikonnad olid tollal palju
paremast materjalist ja kvaliteetsemalt õmmeldud kui importtoodang. Ja Pär-
nu Linakombinaadi kangad olid väga kvaliteetsed, samuti nagu Kreenholmi
toodang.
Oli ka neid, kel oli sel defitsiidiajastul hea elada?
Jah, näiteks varumiskontorid elasid tol ajal hästi. Rahvas müüs neile suure osa

90