Page 97 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Reet Suik,
endine kooperatiivi
aseesimees,
tänane eraettevõtja

Reet Suik oli Rapla TÜ-ga seotud alates 1965. aastast kuni 1990. aastani. Vii-
mastel aastatel töötas ka kooperatiivi aseesimehena ning 10 aastat toitlustusala
(ÜTE) direktorina. Alates 1990. peab Reet Suik „Sandra“ riide- ja jalatsikau-
plust Rapla peatänava ääres.

Kui valutult toimus kooperatiivist eraettevõtlusse siirdumine?

Esimesed eraettevõtjad alustasid ju keerulistel aegadel. Kõik üritasid müüa
ükskõik mida ja millal. Oli aeg, mil oli tähtsaim olla nutikas. Kõike sai teha,
piirangud kauplemisel praktiliselt puudusid. Täna on hoopis raskem, iga asi
tuleb enne alustamist põhjalikult läbi mõelda. Ainult initsiatiivi peab kaupme-
hel põhjalikult jätkuma.

Kui tähtis oli ettevõtlikkus ja initsiatiiv kooperatiiviajastul?

Kui initsiatiivi ja ettevõtlikkust jätkus, sai väga palju ära teha. Küll töös, küll
pidutsemistes. Rapla kooperatiiv oli päris suur ettevõte, mis tegutses küllaltki
mastaapsel territooriumil. Kauplused olid igas maanurgas. Mitte üksnes poed,
vaid ka sööklad. Omaaegne varustussüsteem vääriks kiitust tänagi. Sisuliselt
toodi kätte kõik, mida tahtsid. Nüüd tuleb ise vaadata, kuidas kauba kohale
tarid. Nõukaaegset defitsiidiajastut kiruvad küll paljud, aga meie selle prob-
leemi üle suurt kurta ei saanud. Kui oli tutvusi ja häid suhteid, leidus kõike.
Põhiline probleem oli hoopis see, et vahendid jõuaks ära kasutada. Kui juh-
tus kätte jääma mingeid liigseid kaubakoguseid, tuli kindlasti mingi nipp välja
mõelda, kuidas see kaup ikkagi realiseerida. Ükskõik mis kujul! Aga tolle
ajastu inimesed olid nutikad igasuguseid nippe välja mõtlema.

95