Page 100 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Kuidas õnnestus võidelda Gorbatšovi mõistmatu alkoholipolii-
tika ja selle tagajärgedega?

Gorbatšovi alkoholipoliitika oli siiski kahtlemata mõistlik, kuna terve suur riik
kippus ennast juba surnuks jooma. Alkoholi tarbimine ületas 70-80ndatel aas-
tatel igasugused piirid.
Võimalikud alkoholipoliitikaga seotud liialdused tootmise piiramiseks
puudutasid siiski eeskätt viinamarjakasvatuse piirkondi.
Tõsi, alkohol oli ka riikliku plaanimajanduse oluline kaubaartikkel, mille
riiklikke koguseid hakati Gorbatšovi ajal aastast-aastasse vähendama, samuti
piirati oluliselt alkoholi tootmist majandites. Alkoholimüügi piirangute sisse-
seadmisel (ajalised piirangud, koguselised piirangud, vanuselised piirangud)
toimiti Nõukogude Liidus kindlasti mitmete lääneriikide nagu Soome, Rootsi
jt eeskujul.

Milliste sotsialismiajastu lollustega tuli tarbijate kooperatiivi
esimehel veel toona kokku puutuda?

Otseseid lollusi ei tehtud, küll aga oli vastumeelt olukord, kus üksikud ame-
tnikud hakkasid isikliku karjääri tegemise huvides millegagi üle pingutama ja
täiendavaid nõudeid välja mõtlema.
Siiski oli Gorbatšovi ajal positiivne see, et hakati riiklikult võitlema liigse paber-
imajandusega ja vähendati oluliselt igasuguste esitatavate aruannete koguseid.
Üle pingutati kohati ka igasuguste kontrollidega.

Kas aastail 1984 -1988 õnnestus majandusseisu parandamiseks
võtta kasutusele ka mingeid uusi müüginippe, suurendada
müügipindu jne?

Kõik tarbijate ühistud nagu ka riiklikud kaubandusettevõtted tegelesid süs-
teemselt kaubanduse materiaalse baasi laiendamisega kui ka kaubanduse
organisatsiooniliste vormide edendamisega. Selleks oli niihästi riiklikul kau-
bandusvõrgul kui ka Tarbijate Ühistute Keskliidul olemas vastavad arenduso-
sakonnad, nõustajad-konsulendid. Palju tähelepanu pöörati kaubandustööta-
jate eri kategooriate pidevale täiendõppele ja koolitusele. Ühe enam kasutati
erinevaid kaubanduse aktiviseerimise üritusi – uute kaubaartiklite tutvusta-
mist, tarbijate konverentse ja küsitlusi. Arendati koostööd teiste vabariikide
kaubandustöötajatega ja laialdaselt oli levinud kogemuste vahetamine. Suurt
rõhku hakati panema kaubanduse visuaalsele poolele – kaupluste sisekujun-
duse uuendamine, välireklaamide tegemine, pakendite uuendamine, kauplus-
te töötajate vormiriietus muutusid just sel ajal üpris oluliseks.

98