Page 127 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 127

Eesmärk oli  ühisõppekava alusel õpe Eestis ja Venemaal ning tuden-
            gitele  väljastatav  kahes  riigis  tunnustatud  diplom.  Vene  ülikoole  huvitas
            eeskätt  akadeemiline  koostöö,  mainorlasi  aga  tasulise  õppe  turg.    Pärast
            2015.aastat muutus kooli kommertslik huvi domineerivaks ja partneritele
            küsitavaks. Komistuskiviks kujunes poliitiline olukord pärast Krimmi an-
            nekteerimist ning aastaks 2019  poolte huvi rauges.
                  Lisaks venekeelsetele õppekavadele töötati välja ka ingliskeelsed. Aas-
            tatel 2008 -2012 töötati välja ka lasteaia ja hosteli projekt koos turuanalüü-
            siga ja äriplaaniga, mis AS Mainori nõukogus heaks kiideti, kuid mis reali-
            seerusid hiljem Ülemiste Linnakus teistsugustel omandisuhetel. Alustati ka
            disaini õpetamist.
                  Rektor KRISTA TUULIK disaini erialast:
                  „Kuigi sarnane eriala oli toona ka Euroülikoolis, võtsime meie kindla fookuse
            ettevõtluse suunale. Disainer ja kunstnik võivad ju luua vägevaid asju, kuid need
            tuleb osata ka maha müüa. Kunstivallas on väga paljud endale ise tööandjad. Meil
            ju pole enam oma kunstikombinaati, mille kaudu  oli kunstnikel varem suhteliselt
            lihtne oma loomingut müüa. Aga ka maalikunstnik peaks olema ise võimeline oma
            loomingut realiseerima. Ka  IT-ala inimesed müüvad oma intellektuaalset võime-
            kust kellelegi, näiteks suurettevõtetele. Disainieriala tudengitele õpetasime siseku-
            jundust, rõivadisaini, graafilist disaini. Need olid meie valikud.“
                  Ent rektoril ja tema meeskonnal oli  üks veelgi kindlam eesmärk –  kool
            rahvusvaheliselt akrediteerida. Suure töö tulemusena saavutatigi toonase
            rektori Krista Tuuliku juhtimisel rahvusvaheline institutsionaalne akredi-
            teering. See oli suur saavutus. Üks asi on akrediteerida rahvusvaheliselt üks
            või teine õppekava, aga hoopis teine asi on akrediteerida kool tervikuna,
            millega  Krista Tuulik koos oma tiimiga suurepäraselt hakkama sai.



                      KrISta
                      tuulIK




            „akrediteerimisel soleerida ei tohi, sest akrediteerimiskomisjon mõistaks kohe-
            maid, et süsteem on vaid ühe inimese  peale üles ehitatud. tuleb panustada
            sellele, et absoluutselt kõik mõtleksid ühes suunas ning panustaksid vastavalt.”


                                          2011:  üleMinekuajajärk                          125
   122   123   124   125   126   127   128   129   130   131   132