Page 131 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

Alustati programmi Ajujaht, milles otsiti uusi ja põnevaid äriideid pal-
judes valdkondades nagu näiteks IT-tehnoloogia, turism, sotsiaalne ettevõt-
lus, loomemajandus, energeetika, teenusmajandus, keskkond, tööstus, di-
sain, meditsiin jne. Erinevaid väärtuslikku kogemust jagavaid programme,
seminare ning ühistreeninguid pakuti õppuritele pidevalt nii ühisturundu-
se, väikeettevõtluse, töösuhete jms aladel.
Loodi uusi õppefilme, mis võimaldasid paremat ja mitmekülgsemat
distantsõpet. Eeskujuks olid mitmed tuntud ülikoolid, kus õpitigi põhiliselt
distantsilt maailma erinevatest otstest. Kogu õpe oli võimalik omandada fil-
midest, üksnes eksamiteks tuli kohal käia. Need ja varasemad tegevused
distantsõppes lubasid aastail 2020 -2021 pandeemiaperioodi üle elada valu-
tumalt võrreldes teiste koolidega Eestis.
Kooli aastakümnete pikkune kogemus näitab, et e-loengud ja digi-
õpe, kokkuvõtvalt distantsõpe, ei asenda tavalist ehk kontaktõpet. Kui
loodi kino, arvati, et teater sureb välja. Kui tekkis televisioon, arvati, et
kino sureb välja. Kui algas videoajastu, arvati, et televisioon sureb välja
jne. Praegu on aga kõik kenasti olemas. Pea sama kontakt- ja distantsõppe
osas näitab pandeemiaaegne kogemus.

Ülo
VooglaId

„toomas Saali õpik „Ettevõtlikkusest ettevõtluseni“, mis ilmus 2012.
aastal, oli Eesti hariduselus põhjapaneva tähtsusega. Selleta poleks
kool saanud selliseks nagu täna.
Kas me jõuame kunagi Euroopa viie harituma riigi sekka? lootust
on. Kui Eesti Vabariigis õnnestuks kehtestada personaalse vastutuse
printsiip, tekiks ka kompetentsus. Kui ikka loll ei pääse ühelegi vastu-
tavale ametikohale, muutub ka haridus suureks väärtuseks. Sel juhul
pole oluline õppe olek, aga hoopis valmisolek adekvaatseid otsuseid
langetada ja neid teostada, sidestada ning vastutada. Sel juhul pole
ühiskonnas enam kohta jutupaunikutel, kompetentsus kujuneb olu-
liseks ning haridus väärtuseks omaette.“

2012: eesti ettevõtluskõrgkool Mainor jätkab 129